Europarlament toetas hiljuti GMO-de kasvatamise lubamise-keelamise taasriigistamise mõtet, mille sisuks on anda igale liikmesriigile eraldi õigus Euroopa toiduohutusametilt positiivse hinnangu saanud GMO-de kasvatamine oma riigi territooriumil ikkagi keelata.
Avalik arvamus juhib Euroopat GMO-vastasel kursil
Euroopa paistab maailma mastaabis silma oma skeptilise suhtumisega GMO-desse. Parlamendi raportöör, Prantsusmaad ja liberaalide rühma esindav saadik Corinne Lepage tõi juuni lõpus Brüsselis ajakirjanikega rääkides välja, et liidu tasemel skeptiline suhtumine tuleneb Euroopa üldisest avalikust arvamusest ja see on selgelt GMO-de vastu.
Tõsiasja, et Euroopas on tänaseks lubatud kasvatada vaid kahte GMO-d – maisi ja tööstuslikku tärklisekartulit –, USAs aga toimub selles vallas oluliselt rohkem, põhjendas Lepage ka erinevate õigusaktidega.
Silmakirjalik suhtumine?
Samas võib Euroopa skeptilisust GMO-de kultiveerimisse pidada silmakirjalikuks, sest näiteks enamik imporditavast sojast tuleb Euroopasse GMO-sid kasvatavatest riikidest. Samuti on Hiinast pärit puuvill kasvanud geneetiliselt muundatud taimedel.
GMO-de lubamise-keelamise ideed mitte toetanud Prantsuse saadik Jose Bove, kes esindab parlamendis roheliste ja vabaliidu fraktsiooni, tõi samuti Brüsselis pressi ees esinedes välja, et avalikkus on Euroopas GMO-de vastu. Omaette probleemina osutas ta aga sellelegi, mille põhjal praegu GMO-de Euroopas kasvatamise lubamise-keelamise otsuseid tehakse.
Uuringud probleemiks
Need tuginevad firmade rahadega tehtud uuringutele, mida siis toiduohutusamet hindab. Bove arvates peaks taolisi uuringuid tegema riigi rahadega, sest erahuvidest lähtuvaid uuringuid ei saa antud asjus aluseks võtta.
Praegu kehtiv kord näeb ette, et GMO kultiveerimiseks Euroopas tuleb luba saada Euroopa Toiduohutusametilt. Sealse GMO-üksuse pilgu alt peavad tegelikult enne turule jõudmist läbi käima ka kõik GMO-tooted ja tooted, mis sisaldavad GMOsid või mis on toodetud GMOdest.
Alates üksuse loomisest 2003. aastal on esitatud kokku 151 taotlust ning nagu märgitud, on Euroopa pinnal kasvatamiseks luba antud vaid kahele taimele. Pea poolte taotluste kohta ootab üksus tänaseni lisainfot. Enamasti on probleemiks see, et taotlejad on uurinud küll geneetilise muundamisega kaasnevat sihipärast ja positiivset mõju, kuid võimalikud kaasuvad efektid näiteks keskkonnale, liigirikkusele, on jäänud tähelepanu alt välja.