Tööstusspionaaž tekitab Saksamaa ettevõtetele igal aastal vähemalt 20 miljardi euro suuruse kahju, kinnitab riigi majandusliku julgeoleku komitee juht Berthold Stoppelkamp.
Saksamaa majandus kaotab tööstusspionaaži tõttu aastas 20 miljardit
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
8. juuli 2011, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedamini on spionaaži huviobjektiks ökoloogiliselt puhaste tehnoloogiatega seotud uuringud. Selles vallas tegutsevad teadlased, insenerid ja juhid on sunnitud siseleketele kõrgendatud tähelepanu pöörama, vahendab lenta.ru Deutschlandradiot.
Täpne Saksa ettevõtete vastu suunatud spionaažirünnete arv jääb teadmata, sest statistika kohaselt saab igast sajast tööstusspionaaži juhtumist avalikuks vaid kuus.
«Enamikul juhtudel kaovad väärtuslikud andmed märkamatult,» tunnistas Stoppelkamp. Lisaks ei anna suurem osa ettevõtetest ilmsiks tulnud juhtudest teada, et mitte liigset kära tekitada.
Paljudel ettevõtetel ei jätku tööstusspionaaži vastu võitlemiseks ressursse ega erikoolituse saanud töötajaid. Eriti puudutab see väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid.