Tõnu Samuel: Elion peaks andma sisulisemat infot

Foto: Raigo Pajula.

Arvutisüsteemide turvaeksperdi Tõnu Samueli hinnangul peaks Elion andma sisulisemat infot ettevõtet tabanud küberrünnaku kohta.

«Infot peaaegu ei ole ja avaliku info pealt ei näe me isegi, mis tüüpi rünne oli. Näeme ainult seda tüüpilist juttu, et miski kaotsi ei läinud, aga vahetage paroole. Elion teeks endale teene kui annaks kiirelt täpsemat ja kokkulangevamat informatsiooni,» kommenteeris Samuel.

Ta hindas, et kuna ründajat peetakse professionaaliks, viitab see sellele, et rünnati mingit rahalist kasu tõotava asja nimel. Tema sõnul pole seni avaldatud ka turvaaugu tüüpi, mis selgitaks juhurünnet.

Samas tõi Samuel välja suunad, kuidas ründed ettevõtete vastu toimuda võivad:

-On mingisugune igivana ja kõigile tuntud auk, mida pole millegipärast ära lapitud. Seda teed pidi levivad näiteks enamus viiruseid ja pahavara. Tavakasutaja kasutab alailma aastaid lappimata tarkvara, millega internetis üldse on ohtlik käia.

Ka kodulehed on vahel samamoodi nõrgad. Näiteks Raadio7.ee, mis on aastaid auklik, aga see ei huvita kedagi. Ründajaks on igaüks, kes asjast aru saab, või siis mõni organiseerunud grupp, kes seda mingiks tuluks üritab pöörata (viirusekirjutajad, kes saadavad spämmi raha eest jne).

- Rahalised või muidu otseselt huvitavad sihtmärgid nagu pangad. Seal on tavaliselt kurjategijatel keskmisel tehnilisel tasemel partnerid, kes saadavad laiali kirju stiilis «Swedpank unustas kõik paroolid, palun saatke meile oma parool». Ründajad on tihti organiseerunud grupiks ja neil on kindel struktuur - üks häkib, üks peseb raha jne.

- Tuntud, aga mitte just kõige parema mainega firmad, kelle peale ollakse vihased. Siin ründab igaüks alates tavakasutajast kuni tippspetsialistini. Peamine eesmärk on avalikult alandada firmat.