Laurson: uus põlevkivielektrijaam kindlustab Eestile energiajulgeoleku

Jüri Laurson. Foto: Jüri Laurson

Eesti energiajulgeolekut ei saa  kindlustada ei  tuuleparkide ega biogaasil töötavate elektrijaamadega.

Elektrienergia julgeoleku  tagamiseks tuleks leida pikemaks ajaks ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid elektritootmisviise. On vajalik, et  Eesti riigi  territooriumil asuks vajalikul hulgal  eelnimetatud  kriteeriumidele vastavate tehnoloogiatega elektrijaamu ja  ülekandeliine, mis kindlustaks tarbijatele välisteguritest sõltumatut elektriga varustamist.

 Täna puuduvad Eestil niisugused elektrijaamad, seega võimalused  kaitsta oma elektriturgu hinna liigse kõikumise eest. Eesti energiajulgeolek on olnud pikemat aega poliitikute tõmbetuules, mistõttu  iga võimalik elektritootmise stabiilsust pakutav  variant on juba eos ära materdatud.

Kõige suuremaks elektrihinna tõusu kunstlikeks kujundajateks ja taganttõukajateks on saanud Euroopa kliimapoliitikud  ja taastuvenergia baasil elektritootjad. Nende eemärgiks on tõsta praeguse CO2 hinda  kordades tonni kohta, et muuta fossiilsete kütuste (kivisöe, põlevkivi jne. ) baasil  elektritootjate olukord elektri vabaturul kunstlikult kallimaks kui on taastuvenergiast elektritootjatel.

ELi  praegune arusaamatu energia- ja kliimapoliitika  võib osutuda  aga Eesti elektritarbijatele üle jõu käivaks .

16. juunil Tartus  toimunud tarbijate infoseminaril «Taastuvenergia kasutamise areng Eestis» oma ettekandes «Tuuleenergia arengud Eestis» mainis Hannes Verlis, EE Arulepa Tuuleelektrijaama OÜ projektijuht, et meil Eestis on elektrihind odav ja see vajab tõstmist. Samas ei osanud  ta põhjendada, miks looduse poolt tasuta antud tuuleenergiast toodetud elektrienergia kWh ostuhind on nii kõrge ja tasuvusaeg nii lühike peab olema. Mainis vaid, et endine majandusminister Edgar Savisaar on omal ajal nii kõrge taastuvenergiast toodetud   elektrienergia ostuhinna kinnitanud ja seda ei ole õnnestunud  Juhan Partsil juriidiliste tõkendite tõttu kuidagi vähendada.

Tuuleenergiast elektritootjad on  ülimalt rahul, sest praegu on elektritootmisest kujunenud  neile kullaauk, kuna raha võetakse taastuvenergia eest seaduslikult tarbija rahakotist. Pääsu tal sellest ei ole. Samas rõhutas Verlis, et meil on elektri kWh hind Soomest palju odavam, kuid unustas öelda, et eestlastele  siiski kallis. Pole ka ime, sest Eestis on keskmine palk üle 4 korra Soomest  väiksem .

Verlis selgitas auditooriumile, et meil on elektri kokkuhoiuks arenguruumi ja ainus võimalus olukorrast pääsemiseks on rõhumine kokkuhoiule. Niisugune laialt  kiidetud, kuid  põhjendamatu demagoogiline jutt on viinud olukorrani, et võrguteenuse  tasud ületavad tunduvalt elektrienergia hinda.

Eesti Energia elektrihinna planeerijad ei taju , et võrguteenuse hind sõltub otseselt elektritarbimisest. Elektrihinnakujundajad peaksid mõistma, et kõik  kasutuses ja reservis olevad elektripaigaldised vajavad regulaarselt hooldamist ja remonti – seega raha. Raha  peaks laekuma selleks elektrimüügist. Odavama elektri hinna puhul suureneks tunduvalt elektri müük ja kasu oleks  nii tarbijale kui ka Eesti Energiale.

Kõrge elektrihinna, madala pensioni ja palga tulemusena ei ole tarbijad suutnud rahuldada  oma elektri tarbimisvajadusi,  seetõttu on meil elektritarbimine jõudnud alles 1992. aasta tasemele, kuigi elektrilisi kodumasinaid on kodudesse muretsetud rohkesti,  kasutatakse neid elektri kõrge hinna tõttu ainult äärmisel vajadusel.  Halvasti korraldatud elektrimüügi tõttu ei jagu raha elektripaigaldiste remondiks ega hoolduseks ja varsti isegi valgekraede palgaks.

Ebareaalsest olukorrast väljumiseks peaks nüüd Eesti Energia elektritarbimise suurendamiseks elektrihinda langetama vähemalt niikauaks, kuni meie majandus ja palgad jõuavad meile etaloniks seatud Põhjamaade  tasemele.

Õnneks on meie praegune majandusminister kahe jalaga maapeal kui ta nimetas Euroopa kliimapoliitikat hulluseks. See annab lootust , et  energiatunneli lõppu on hakanud  paistma valgusekiir. Andes rohelise tee uuele põlevkivielektrijaama ehitamisele on Juhan Parts teinud õige otsuse, sest see on täna Eestile kindlust ja energiajulgeolekut pakkuv lahendus.

Paradoks on see, et uue põlevkivielektrijaama  vastased oleksid esimesed Juhan Partsi süüdistajad, kui ta uue põlevkivielektrijaama ehitamise maha magaks. Juhan Parts on korduvalt öelnud, et Eestis energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb meil jätkuvalt  kasutada Eestis põlevkivienergeetikat, mis on maailmas laialdast tunnustust leidnud. Uusi alternatiive otsides ei tohi vana puud, mis aastaid kindlalt vilju kandnud, kastmata jätta.

Põlevkivielektrijaama heitmete vähendamise uute võimaluste tõttu  muutub põlevkivienergeetika viljelemine üha keskkonnasõbralikumaks ning tugevdab Eesti majandust, elavdab teadust,  suurendab  tööhõivet ja annab inimestele nii tööd kui leiba.

Stabiilse elektrienergia vajadust ei suuda  rahuldada ebastabiilse alternatiiv-energeetikaga.

Vabaturu  elektrihinna ennustamine on meil kahjuks paraku sama võimatu  nagu ilma ennustus. Ennustatakse tugevat  sadu, kuid paistab päike.

Elektrienergial on aga  meie majandusele strateegiline tähtsus, seetõttu jääb valitsuse kohuseks vabaturu võimalike üllatuste leevendamiseks välja töötada abinõud ja jälgida , et elektrihinna tõus  ei tekitaks sotsiaalseid probleeme.