Kalev: Kalevipoja šokolaad müüb hästi Soome laevadel

Foto mai lõpust, kui kõrged Horvaatia külalised käisid Kalevi kommivabrikus. Vasakult teine proua Evelin Ilves, tema kõrval keskel Horvaatia presidendiproua Tatjana Josipović Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Rääkides sel nädalal rahvuslike sümbolite kasutamisest turunduses, pole selle ala pioneeri vaja kaugelt otsida. Šokolaaditootja Kalev on rahvuslike märkidega tooteid valmistanud ja müünud juba aastakümneid.

Kalevi turundusdirektor Anne Tääkre ütles ettevõtte kogemusest rääkides, et rahvuslikud elemendid annavad tootele lisaväärtust siis, kui tarbijal on Eestist varasem ettekujutus. See võib tekkida ka turismireisil Eestisse, sest sarnaseid tooteid ostavad turistid tihti kaasa sadamast ja lennujaamast, kui nad on reisi Eestisse lõpetamas.

Anne Tääkre: «Kalevi toodetest on põhilised rahvuslike sümbolitega tooted olnud turul juba aastakümneid ning muutunud omamoodi klassikaks. Eestlaste jaoks on need tooted nostalgilised, neid tuntakse ja ostetakse.

Kindlasti annab Kalevipoja, Kalevi ja Linda allbrändi nimetus tootele midagi juurde, aga samas ei mõtle Eesti tarbija sellist šokolaadi ostes niivõrd rahvuseeposele kui just tuntud-teatud maiustusele.

Sama emotsiooni kutsub esile ka Nurri või Annekese šokolaad, mis on samuti Kalevi sortimendis olnud aastakümneid. Aastakümneid on neid tooteid ostetud pidulikumaks kingituseks või enesepremeerimiseks, aga sealjuures on vähe mõeldud rahvuslikkusele.

Muidugi, kui hakkame otsima väljaspoolt tulnud külalisele väärilist suveniiri, siis on 300grammine Kalevipoeg, Linda või Kalev magusariiuli ees üks esimesi valikuid.

Eestit külastavad turistid ostavad neid samuti  meelsasti reisilt kaasa. Sadamates, lennujaamades ja laevadel aitab rahvuslik element tootel selle müügiedule pigem kaasa. Kalevipoja šokolaad näiteks on edukas just Soome laevadel.

Kaugemal on rahvusliku sümboli kasutamine seotud päritolumaa imagoga – kui see on positiivne (näiteks Venemaal on Kalevi tooteid läbi aegade väga kvaliteetseks peetud), siis annab rahvuslik sümbol tarbijale lisaargumendi selle ostmiseks. 

Aga jällegi - pigem ostetakse seda kui Eesti traditsioonilist šokolaadi mitte kui rahvuseepose kangelase nimetusega toodet. Kindlasti peaksime oma traditsioonilisi tooteid nii turistide kui kohaliku tarbija jaoks atraktiivsemaks ja informatiivsemaks tegema ja see on Kalevil ka plaanis.

Rääkides turistidele mõeldud eestimaistest toodetest ja suveniiridest tahaks kindlasti välja tuua Kalevile kuuluva Maiasmoka kohviku vanalinnas, kus on ka martsipani muuseumi tuba. Kindlasti on sealt toast saadav info ja tooted heaks vahelduseks merevaigusuveniiridele.

Rahvuselementide kasutamine toodetel on viimasel ajal kasvanud, aga kindlasti hindame me ise neid rohkem, kui turistid, sest me teame nende nimetuste lugu. Turistidele peame eelnevalt neid lugusid jutustama ja seda saaks efektiivselt teha ühiselt.

Rahvuslikkus mõjutab tarbijat - olgu kohalikku või välismaist -, ikkagi peamiselt omas riigis. Muidu ei müüks ju meie konkurendid teistest Baltimaadest Eesti turul kommikarpe ja šokolaade «Tallinn». Erinevus tekib vaid juhul, kui mingile riigile on loodud teatud toodete osas väga tugevat kvaliteedikuvand - teame ju kõik Šveitsi nuge, Belgia šokolaadi, Tšehhi õlut.

Kokkuvõtteks – ainult rahvuslik element tootel ei loe, toode peab seda elementi kindlasti väärt olema. Eestlane on nõudlik tarbija ja ka oma külalistele tahame alati parimat pakkuda.»