Väga kokkuhoidliku inimese seitse harjumust

Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Kui maailmas - sealhulgas Eestis - kokku 15 miljonit koopiat müünud bestseller «Väga efektiivse inimese seitse harjumust» toonitas, et inimene peab oma elu muutmiseks muutma suhtumist, siis sama kehtib ka isikliku finantsseisu kohta.

Rahaasjadele spetsialiseerunud blogi Moneyning toob välja, kuidas tõlgendada raamatus toodud seitset harjumust kokkuhoiu seisukohast.

1. harjumus: ole proaktiivne

Ilma otsusteta midagi muuta, ei muutu miski.

• Tee esimene samm – vaata üle oma  isiklikud finantsid ja eelarve. Kui suured on sissetulekud, võlad, väljaminekud, milliseid neist saaks paremini eelarvestada?
• Räägi oma otsusest teistele – oma eesmärkide ja otsuste kõva häälega välja ütlemine aitab oma eesmärke kristalliseerida ja otsustele kindlaks jääda. Samuti on vähem tõenäoline, et teised muutustele halva pilguga vaataksid.
• Pane tähele, millega sa järjekordseid planeerimata kulutusi või eelarveväliseid oste enesele põhjendad. Järele mõeldes ei ole need sageli eriti veenvad.

2. harjumus: sea enne alustamist eesmärk

Inimesed, kes saavutavad oma eesmärke, suudavad lõpptulemust silme ees hoida isegi siis, kui tulemuse poole liikumise juures ilmneb takistusi. Omamata kindlat pilti soovitud lõpptulemusest, muutub tõenöoliseks, et tulemuse määravad juhuslikud välised mõjud.

• Määratle eesmärk – kas sa tahad näiteks elada võlgu võtmata või elada ühe inimese palga eest või koguda teatavad summat säästudeks?
• Otsusta, kuidas eesmärgini jõuda – mille arvelt tuleks kokkuhoid, mis probleemid tuleb eesmärgi saavutamiseks ületada? Lahenduseks võib olla näiteks teatud kulukatest harjumustest loobumine või teatud kulutuse asendamine säästlikuma variandiga: näiteks lõunasöögi pealt võib ajapikku kõvasti kokku hoida, kui see endale iga päev ise kodust kaasa pakkida.

3. harjumus: sea asjad tähtsuse järjekorda

Teades miks sa midagi teed, aitab sellele pühenduda. Kui mõistad, et miski on sulle oluline, pakub see tulemuste saavutamiseks kõvasti motivatsiooni.

• Rahaasjade korras hoidmine on eeltingimuseks paljudele muudele olulistele asjadele elus – selle mõistmine aitab leida motivatsiooni oma rahaasjade paremaks läbimõtlemiseks. Kui rahaasjad ei ole korras, mõjutab see elu iga aspekti, tööst pere ja sõpradeni. Seega on tegemist esmatähtsa küsimusega.
• Lihtsalt ütle «ei» - aktsepteeri, et kõike ei saa endale lubada. On täiesti normaalne kutsuda lapse sünnipäevale vähem kui 50 sõpra, öelda vahel ära õhtusöögist sõpradega või minna töökonverentsile teist aastat järjest sama kostüümiga.

4. harjumus: mõtle võidan-võidad

Juba lapsepõlvest on meil pahatihti komme hinnata ennast läbi võrdlemise teistega. Sageli usume, et kui keegi teine võidab, siis meie kaotame, et pirukas, mida me jagame jab järjest väiksemaks, kui keegi sealt juba tüki võtab. Niiviisi mõeldes võib alati tekkida tunne, et millestki jäädakse ebaõiglasel viisil ilma. 

Lähenedes asjale võidad-võidan vaatenurgast selgub, et paljudes asjadest saavad kasu mõlemad osapooled ja pirukas läheb jagades järjest paremaks.

• Saa aru, et kõik ei ole nii, nagu esmapilgul tundub. Nähes, et kellelgi teisel raha asjade jaoks, mida sinul ei ole, ei ole põhjust keskenduda arvamusele, et see on ebaõiglane, teiste inimeste rahalise seisu üksikasjad ei ole tegelikult teada. Aga hoides ise oma rahaasjad korras ja tehes õigeid otsuseid, on palju asju, mis ajapikku kättesaadavaks osutuvad.
• Sageli ei ole asjade omamine mingi märk jõukusest, kuna asjade taga on sageli tegelikult laenud. Ehkki mõnedel inimestel võib esmapilgul olla jõukam elustiil, ei tähenda, et neil varasid tegelikult rohkem on. Keskendudes oma võimalustele ja tegutsedes nende piires, on võimalik saavutada palju suuremat jõukust kui lihtsalt endale võimalikult palju asju lubades. 

5. harjumus: suhtle

Suhtlemine on sageli soov olla kuulda võetud ning paljud inimsed kuulavad teisi sooviga formuleerida enese vastus, kui et mõista, mida teine ütelda tahtis. Efektiivne suhtlemine tähendab teisest osapoolest aru saamist, sest kuulates sooviga oma vastus maksma panna, teist osapoolt  lihtsalt ignoreeritakse.

• Sa ei ole ainus inimene oma elus. Arvatavasti on mitmeid inimesi, keda sinu otsused mõjutavad. Lõpptulemus sõltub suurel määral sellest, kuidas teised sinu ideedega kaasa tulevad. Näiteks kui sina otsutad endale tööle lõuna kaasa pakkida ja sama tahaksid teha ka lapsed, võib lõppkokkuvõttes kokkuhoid olla palju suurem. Kui sina otsustad, et tahad loobuda üleliigsete asjade ostmisest, ei tule plaanist suurt midagi välja, kui abikaasa oma harjumusi ei muuda.
• Mõista, et teiste inimeste prioriteedid võivad olla erinevad. Ei ole mõistlik eeldada, et teised pereliikmed peaksid loobuma asjadest, mis neile on kõige olulisemad.

6. harjumus: leia sünergiat

Koos- ja meeskonnatöö on põhilised võimalused õppida uusi asju ja avastada säästliku käitumise võimalusi.

• Otsi uusi võimalusi. Kuna tarbimisühiskonnas ollakse raiskamisega sageli harjunud, et tegelikult tuleb tõeliseks kokkuhoiuks vaadata üle suurem osa enda harjumusi. On lihtne osta endale uus kleit, aga kokkuhoid on suurem, kui see endale ise õmmelda.
• Tutvu ja ümbritse end teiste säästlike inimestega. Et olla edukas ümbritse end inimestega, kelle sarnane tahaksid ise olla. Samuti leiab palju soovitusi internetifoorumitest ja veebikülgedelt.

7. harjumus: terita saagi

Sa ise oled enese suurim vara saavutamaks sellist elu, nagu ise soovid - seega tuleb iseenese eest hästi hoolt kanda. Võttes enese jaoks aega ja täiendades aeg-ajalt oma energiavarusid, on võimalik oma häid harjumusi edasi arendada ja soovitud teel püsida.

• Kasvatades mõnd toiduainet ise, on võimalik nii kulusid kokku hoida, kui täisväärtuslikumalt toituda. Liikuda palju jala või rattaga on korraga nii säästlik kui ka tervislik. Selle asemel, et minna puhkepäeval spa-sse, võib ka oma kodus mõnusalt vannis käia.

Kokkuhoidlik olemine ilma puhkuseta võib viia läbipõlemiseni, seega tuleks sammude rakendamisele lähendeda mitte kui oma lemmikutest asjadest loobumisele, vaid pikaaegsele tasakaalustatud eluviisile.