:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/07/07/660228t1he900.jpg)
Balti riikides tehtud uuringu järgi sooviks suur osa inimestest restoraniroogade kohta rohkem infot, näiteks huvitab inimesi toidus kasutatud tooraine päritolu ning toitumisalane teave.
Uuring: toitumisalane teave võiks olla ka restoraniroogade juures
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osalt saab uuringust ilmnenud uudishimu ka mõne aasta pärast kohustuslikus korras rahuldatud saada – eile europarlamendi poolt heakskiidetud uus toiduinfo määrus näeb ette, et toidus sisalduvate allergeenide osas tuleb tarbijaid teavitada ka restoranides ja sööklates. Mil moel seda infot anda tuleb, on praegu veel lahtine, sest selle otsustab iga Euroopa Liidu liikmesriik eraldi.
Muud kohustused toitumisalase teabe ja päritolu avaldamise kohta puudutavad ka uute reeglite järgi enamasti pakendatud ehk kauplustes müüdavaid toiduaineid.
Kõnealune uuring osutab aga sellele, et söögikohtadele oleks kasulik sarnast infot klientidele anda ka vabatahtlikult. 65 protsenti uuringule vastanud eestlastest väitis, et oleks nõus roa eest rohkem maksma, kui nad teaksid täpselt, mida ja kui palju see sisaldab. Lätlased ja leedulased olid samas vähem altid lisaraha maksma – selleks oli valmis alla 40 protsendi vastanutest.
«Mõnevõrra on üllatav, et ligi kaks kolmandikku (Eestist pärit – toim.) vastanutest oleks nõus rohkem maksma põhjalikuma info eest. Samas ollakse tihtipeale väljas süües liigselt tagasihoidlikud ning ei uurita ettekandjate ja kokkade käest toidu soola ja suhkru sisalduse, kalorsuse ja muu sarnase kohta,» kommenteeris toitumisteadlane Mai Maser.
Tema hinnangul võiksid inimesed toitumisalast teavet söögikohas ikka küsida, sest nii hakkavad ka restoranid-sööklad ise asja üle rohkem mõtlema.
Noppeid uuringust
- 52 protsenti peab väljas süües oluliseks toidus kasutatud maitse- ja lõhnatugevdajaid, 43 protsenti suhkru ja soola sisaldust, 40 protsenti roas sisalduvaid allergeene ja sama palju ka selle toiteväärtust;
- 82 protsenti ei küsi väljas süües kunagi infot roa toiteväärtuse, 77 protsenti toidus kasutatud maitse- ja lõhnatugevdajate, 74 protsenti roa soola ja suhkru sisalduse ja 72 protsenti toidus olevate võimalike allergeenide kohta;
- nende hulgast, kes väljas süües oma toidu kohta lisainfot küsivad, saab vaid 46 protsenti sellele vastuse.
Uuringu tellis uuringufirmalt Omnicom Media Group ettevõte Unilever Food Solutions. Andmed koguti internetiküsitluse teel ja osalejate vanus oli üle 18 aasta. Osalejaid oli kokku 1000.