Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Juhtkiri: sammuke parema teavituse suunas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Euroopa Parlament sai viimaks paika uued toiduinfo edastamise reeglid. See, et me Euroopa tarbijatena võime end edaspidi tänu paranevale teavitusele paremini kaitstuks lugeda, on kahtlemata positiivne. Teavitus kasvatab tarka tarbijat ning rääkides tervena elatud aastatest ja elueast, on tervislik toitumine vaat et kõige alus.


Kuid teekond õiges suunas on olnud uskumatult aeganõudev ja vaevaline, edasi suudetakse liikuda vaid kukesammu võrra.

Reeglite ettevalmistamine kestis enam kui kolm aastat ning otsusest paistavad ka mõningate tooterühmade lobitöö kõrvad. Arvestades, kui jõuliselt on Euroopa Liit tervikuna, komisjon ja iseäranis parlament rõhutanud oma eesmärke ses vallas, sunnib aeglus kulme kergitama.

Meenutagem, tarbijakaitse oli ju üks neid valdkondi, mida esile tuues kutsuti kodanikke üles 2009. aasta europarlamendi valimistel oma häält andma. Pealegi on aeg, mis tööstusele uute nõuetega kohanemiseks antakse, niikuinii päris pikk.

Täpsem, põhjalikum ja selgem toiduinfo pakenditel on loomulikult teretulnud. Võib vist üsna kindlalt väita, et viimastel aastatel on tarbijate nõudlikkus ja huvi ostetava toidu tervislikkuse vastu kõvasti kasvanud. Näiteks mahetoidu valik ja populaar­sus on suurenenud – seda osatakse küsida.

Inimesed on kindlasti rohkem kursis E-ainetega: millised neist on ohutud ja milliseid tasub vältida.
Ostjad pööravad pakenditel olevale teabele rohkem tähelepanu, kuid pahatihti on see esitatud eksitavalt, keeruliselt või on etikett lihtsalt üliväikese kirja tõttu kehvasti loetav. Lisaks koostisele ja toitainete sisaldusele tuleks siiski liikuda ka selgitamise ja vajadusel hoiatuste suunas.

Igaüks meist pole ju ekspert, et hinnata, milline kogus millist mõju organismile omab. Ka on kõlanud etteheiteid, et toitumisalase teabe kohandumine ei laiene alkoholile. Kriitikud on esile toonud, et alkoholitootjatel on kord mugav pugeda toiduainetööstuse nimekirja, teinekord sellest jälle lahti ütelda.

ELi poliitika peaks läbi regulatsioonide olema kõnealuses valdkonnas selgelt suunda näitav ja jõuline. Seni on see olnud kohati liialt hillitsetud.

Arvestades tarbijate suurenenud nõudlikkust, peaks samas ka tootjate huvides olema, et inimesed saaksid osta ausat kaupa. Teisisõnu, mitmekesine, kuid seejuures korrektne teave annab konkurentsieelise. Seda muidugi juhul, kui meid tõepoolest teavitatakse olulisest ega külvata üle mingi libainfoga, millel tervisliku toitumise seisukohalt pole tegelikult mingit tähtsust.

Tagasi üles