Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rakvere naised teevad Põhja- ja Lääne-Euroopale uusi uksi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
JELD-WENi Rakvere uksetehases kuulub 60 protsenti töökohtadest õrnemale soole, sest juhtkonna sõnul on meestel probleeme vähese lojaalsuse ja alkoholilembusega.
JELD-WENi Rakvere uksetehases kuulub 60 protsenti töökohtadest õrnemale soole, sest juhtkonna sõnul on meestel probleeme vähese lojaalsuse ja alkoholilembusega. Foto: Laura Oks

Kuigi majandusministeerium oma aruandluses Rakveres asuvat JELD-WENi uksetehast järjepidevalt ignoreerib, pakub ettevõte tööd 700 inimesele ja kasvatab eksporti.


Võiks arvata, et linna suurim tööandja on Rakvere lihatööstus, kuid viimane jääb hoopis Sõmeru valla territooriumile. Nii kuulub see tiitel USA kontserni JELD-WEN Eesti tehasele. Kuna kohapeal töökäsi ei jätku, tuuakse kolmes vahetuses töötav personal kohale viie liinibussiga, millest üks sõidab koguni Kiviõli vahet.

«Rasketel aegadel sõitis buss igas vahetuses ka Kohtla-Järveni,» ütles ettevõtte finantsjuht Olari Karlson.

Kõigele vaatamata kipub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium puidutööstuse edulugudena esile tooma vastavalt 450 ja 160 töötajaga Viljandi ja Haapsalu uksetehaseid.

«Eesti tubli majandusministeerium ei taha meid jätkuvalt oma avaldatavates aruannetes kajastada kui uksetootjat ehk järjepidevalt mainib oluliselt väiksemaid ettevõtteid, aga meid nagu ei oleks olemaski,» sõnas Karlson. «Neil lihtsalt ei ole oskust süüvida andmetesse ja vaadata, kes riigile makse maksavad ja eksporti tekitavad.»

Tagasi üles