Teisalt oli märgilise tähendusega strateegia, et suudeti erinevalt Taskila sündroomist (kui püüti Tallinnat kui hub’i arendada, valides selleks mittepiisavad vahendid) firmat laiendada allhangetega suurematele lennufirmadele.
Tänapäevases konsolideeruvas lennundusmaailmas on oluline mastaabiefekti saavutamine ja strateegilise partneri olemasolu ning väiksematel oma niši leidmine ja arendamine. Jaan Tamm suutis väiksel Eesti turul lennufirma suuremaks teha. Tänu strateegilisele partnerlusele LOT-iga ja väiksemate lennukite ATR-72-idega allhankeid lühematel liinidel sooritades.
Aga on ka arusaadav, et mõtte- ja tegutsemisintensiivsus peaaegu kolmeaastase Nordica arendamisel väsitab, eriti peaaegu riigiomandis ja klientidele väga lähedases ärivaldkonnas nagu lennutransport. Tammele võib soovitada Hiina mõtleja Lin Yutangi sõnu: «Kõige targem inimene on see, kes kõige säravamalt logeleb».
Loodetavalt mitte eriti kaua, sest siinsel majandusmaastikul on hädasti vaja Jaan Tamme taolisi visiooniga juhte.
Kes teie hinnangul võiks sobida järgmiseks Nordica juhiks? Võiks see olla praegu Tamme kohused üle võttev nõukogu liige Hannes Saarpuu, kes on ka pikalt Estonian Airis töötanud? Või hoopis Estonian Airi viimane juht Jan Palmér, kes väidetavalt on poolakate juures suures soosingus? Või võiks see olla hoopis keegi kolmas?
Uus juht ja tema meeskond peavad pärast Jaan Tamme lahkumist pakkuma nõukogule ja praegusele omanikule – riigile – nägemuse, kuidas kavatsetakse edasi liikuda, millised on strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.
Tõsiasi on, et otselendude arvult oleme suurelt maha jäänud Riiast ja isegi Vilniusest. Teame ka, et meie turu tagamaa on liiga väike, et üksnes siit lähtuvalt tegutsedes kasumlikku lennufirmat ülal pidada. Mis tähendab, et oma nišid tuleb leida välisturgudel.