Europarlament kiitis heaks uued toidumärgistamise reeglid

Pakendid Foto: Peeter Langovits.

Täna kiitis europarlament heaks uued toidumärgistamise reeglid, mis hakkavad ilmselt kehtima mõne aasta pärast.

Muu hulgas näevad uued reeglid ette, et pakendi tagaküljel tuleb kohustuslikus korras välja tuua toidu energia- ja toitainete sisaldus 100 grammi või 100 milliliitri kohta, selgelt tuleb välja tuua allergeenid ning liha puhul näiteks ka see, kas sinna on süstitud vett või mitte.

Samuti läheb heakskiidetud määruse valguses keerulisemaks tarbijate eksitamine nii-öelda toidu imitatsioonidega ehk siis toiduainetega, mis jätavad mulje justkui oleks tegu millegi muuga. Märge, et tegu on imitatsiooniga, tuleb välja tuua pakendi esiküljel brändinime juures ning vastav tekst peab suuruselt moodustama vähemalt 75 protsenti brändinimest.

Veel nõuavad uued reeglid, et pakendile trükitud info oleks loetav ning minimaalne kirjasuurus väiketähtede puhul 1,2 millimeetrit, väiksematel pakenditel 0,9 millimeetrit.

Kuigi arutelude käigus räägiti ka sellest, et energia- ja toitainete sisaldus tuleks kohustuslikus korras välja tuua ka alkoholipakenditel, otsustas parlament alkoholide puhul siiski erandi teha.

Pärast nõukogu heakskiitu ja määruse avaldamist Europa Liidu Teatajas saavad ettevõtjad kolm aastat aega uute reeglitega kohanemiseks. Seejärel on neil veel kaks aastat aega toitumisalase teabe esitamiseks.

Määrusest lähemalt

• Kohustuslik toitumisalane teave

Uute reeglite kohaselt tuleb energia, rasvhapete, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru, valgu ja soola sisaldus edaspidi pakendil selgelt ära näidata tabelina ning kogu teave peab olema samas vaateväljas. Teave peab olema ära toodud 100 grammi või 100 ml kohta ning võib olla väljendatud lisaks ka portsjoni kohta.

• Allergeenid

Hetkel peavad kõik koostisosad, sh allergeenid, olema koostisosade nimekirjas ära toodud. Tulevikus on tarbijatel allergeene lihtsam kindlaks teha, sest allergeenid tuleb nimekirjas selgelt esile tuua.

Uued reeglid sätestavad ka, et allergeenide kohta tuleb teavet anda ka mitte-pakendatud toidu puhul, nt restoranides ning sööklates müüdava toidu puhul. Liikmesriigid võivad seejuures otsustada, kuidas see teave tarbijatele kättesaadavaks teha.

• Päritolumärgistus

Teatud toiduainete, nt loomaliha, mee, oliiviõli ning värskete puu- ja köögiviljade, päritolu tuleb juba praegu vastavat sektorit puudutava seadusandluse kohaselt sildil ära tuua. Samuti tuleb päritolu juba praegu ära näidata kui selle mitte tegemine tarbijat eksitaks. Parlamendi nõudmisel laiendatakse seda kohustust värskele sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihale. Kahe aasta jooksul määruse jõustumisest peab komisjon esitama vastavad rakenduseeskirjad.

On võimalik, et tulevikus laiendatakse päritolumärgistuse kasutust ka teistele toidukategooriatele (nt liha koostisainena, piim või töötlemata toiduained), ent komisjon peab enne seda viima läbi mõjuhinnangu, et hinnata sellise märgistuse vajadust ning võimalikku maksumust.

• Tarbijat ei tohi eksitada

Tarbijate eksitamise vältimiseks hakkavad ranged reeglid kehtima ka toiduainete pakendite ning «toidu imitatsiooni» kohta. Kui mõni toit jätab mulje mõnest teisest toidust (nt juust), milles tavaliselt kasutatav koostisaine on täielikult või osaliselt segatud või asendatud mõne teise koostisainega, siis tuleb see pakendi esiküljel tootenime kõrval selgelt ära märkida.

Lihatoodete puhul ei tohi tekitada muljet, et tegemist on tervikliku lihatükiga, kui toode on kokku pandud mitmest lihatükist; sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke «vormitud liha – koosneb lihatükkidest». Sama kehtib kala puhul.

Allikas: Euroopa Parlament