Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/06/658708t1hdb03.jpg)
Soome hoiatas, et ei anna Kreekale rohkem abi ilma sealse valitsuse tagatisteta – andes märku, et võtab uue abipaketi läbirääkimistes karmi hoiaku.
Rahandusminister Jutta Urpilainen ütles, et Kreeka võiks anda garantiiks aktsiaid oma mahukast riigivara portfellist.
«Soome ei kavatse edaspidi saata raha välismaale ilma tagatiseta,» ütles Urpilainen Soome ringhäälingule.
Ministri märkused tuletasid Euroopale meelde, et Soome poolt paistev oht Kreeka abiläbirääkimistele pole kuhugi kadunud.
Nagu näitasid hiljutised üldvalimised, on euroskeptilised meeleolud Soomes tõusuteel.
Juunis võimule tulnud koalitsioonivalitsus on lubanud euroala päästeoperatsioone laias laastus toetada, kuid Urpilainen andis siiski selgesti mõista, et valitsus kavatseb arvestada rahva raevuga Kreeka, Iirimaa ja Portugali väljaupitamiste peale.
«Me tahame Soome vastutust piirata,» ütles ta. «Uus valitsus võtab abipakettide suhtes karmima joone kui eelmine valitsus.»
Euroskeptilised Põlissoomlased, kes aprillikuistel valimistel ilma tegid, jäid 6-liikmelisest valitsuskoalitsioonist küll välja, kuid kabinet kogeb rahva tugevat survet Kreeka osas rangust üles näidata.
Möödunud nädalase küsitluse valguses on Põlissoomlased tõusnud Soome suurimaks erakonnaks, mida toetab 23 protsenti kodanikest.
Soome etendab euroala abipakkettides võtmerolli, kuna on üks kuuest kolmekordse A reitinguga riikidest, mille tagatist on tarvis selleks, et ELi päästefond saaks rahvusvahelistelt turgudelt odavalt raha laenata.
Ühtlasi on aga tegemist ainsa euromaaga, kus abipakettides osalemiseks on vaja parlamendi nõusolekut.
Soome ametnike sõnutsi oli tagatise nõue peamine tingimus, millest lähtuvalt koalitsioon üldse koostööd nõustus tegema – ning selle lahjendamine oleks ülimalt keerukas.
Soome peaminister Jyrki Katainen ütles möödunud nädalal, et Kreekal on piisavalt riigivara, et panna osa sellest tagatiseks kõrvale ja üritada samal ajal erastamistega kümneid miljardeid eurosid koguda.
Urpilainen ütles, et Kreeka võiks asutada riikliku varahaldusettevõtte ja pakkuda laenugarantiiks aktsiaid.
Copyright The Financial Times Limited 2011.