/nginx/o/2008/11/14/93703t1h82c0.jpg)
Tervishoiumeti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna sõnul on hambaravi muutunud Eestis kasumlikuks äriks, arstide endi kinnitusel tuleb osa neist vaevalt ots-otsaga kokku või on suisa kahjumis.
Hambaravi - kas kasumlik äri või kahjumiga töö?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiumeti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna on veendunud, et riigi tehtud valik erameditsiini kasuks lubas hambaarstidel kruvida hinnad taevani, lisaks varjab suurem osa hambaraviasutusi oma teenuste hindu põhjuseid selgitamata, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
«Tasub meenutada 1989. aastat, kui Eestis töötas vaid 860 hambaarsti, aga tänaseks on nende arv kahekordistunud,» ütles tervishoiumeti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna. «Muidugi räägivad nad nagu ka apteekrid, et nende töö ei too kasumit, kuid kui nad kahjumis on, miks siis nende arv muudkui kasvab?» küsis ta retooriliselt.
Mardna kinnitusel mängis suurt osa hambaravi äri arengus tõsiasi, et eraarst, nagu iga eraettevõtja, võib ise seada hindu oma teenustele. «Teisisõnu, hinnad kasvavad ja jätkavad kasvamist seni, kuni inimesed maksavad,» sõnas ta.
Tervishoiumetis järelevalvega tegeleva Mardna sõnul esineb lisaks kaebustele n-ö keldrikliinikute arstide töö kvaliteedi kohta ka pretensioone nendelt patsientidelt, kes enne hambaravitooli istumist ei süvene teenuste hindadesse ega tüüpidesse. «Siis algavad probleemid, nähes arve, mis sageli ei ole patsiendile taskukohased,» nendib ta.
Arstid töötavad kahjumiga
15-aastase staažiga hambaarsti Meeme Mõttuse sõnul ei ole hambaravi Eestis kunagi olnud kasumlik äri.
«Maksimaalne tulu, millega võib eraarst arvestada, on null kuni seitse protsenti käibest, aga suured kliinikud töötavad statistikaameti andmetel üldse miinusesse,» selgitas ta.
Tema sõnul peaks optimaalseks tööks olema arstil 2000-3000 klienti, kuid arvestades stomatoloogide armeed, ei jätku Eestis nii palju patsiente. «Kokkuvõttes on paljud stomatoloogid sunnitud otsima tööd välismaal,» lisas ta.
Mõttuse arvates ei ela hambaarstid rikkalt. «Võimalik, et inimestele tundub, et nad on rikkad, kuid see pole nii. «Arvan, et enamik eraspetsialiste elavad, ütleme nii, optimaalselt: neil on krediidiga ostetud kodu, liisinguga ostetud auto, kuid mitte rohkem,» iseloomustab ta hambaarstide elukvaliteeti.