/nginx/o/2011/07/05/657404t1h340a.jpg)
Pärast seda, kui Venemaa tühistas oma vastuolulise teraviljaekspordi keelu, ei lähe see praktiliselt üldse müügiks.
Maailm ei taha Vene nisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel tühistatud ligi aastane keeld tekitas suurt segadust maailma põllumajandusturgudel ning on maaklerite sõnutsi muutnud ostjad ettevaatlikuks Vene teravilja importimisega seonduvate poliitiliste riskide suhtes.
«Vene teravilja järele nõudlust sisuliselt pole,» ütles Vene teraviljaliidu president Arkadi Žlotševski.
Enne mullust keeldu oli Venemaa maailma suuruselt kolmas nisueksportija.
Värskele Vene nisule korraldatud jahe vastuvõtt on juba hakanud kukutama globaalseid nisuhindasid.
Ostma ei ole tormanud ka suurtarbijad nagu Euroopa, andes mõista, et turul puudust pole.
Hindu on sunnitud langetama ka Vene eksportijad.
«Kui tahame müüa, tuleb hinnad alla lasta,» ütles Žlotševski.
Vene sadamates on nisuhinnad juba kukkunud 25 protsendi võrra 240 dollarile tonnist, analüütikute hinnangul langevad nad veelgi.
Vene mõju on tekitanud 28-protsendilise nisuhinna languse Pariisi börsil, nisu maksis reedel korraks vaid 183 eurot tonnist. Eile jätkus kaubitsemine 193 euroga tonnist.
Analüütikud ennustavad, et Venemaa teraviljaeksport piirdub juulis tagasihoidliku 1,5-2 miljoni tonniga.
Sõltuvalt poliitilisest olukorrast võib eksporditase aasta lõpupoole kerkida.
Egiptus – traditsiooniliselt suurim Vene teravilja ostja – on juulikuistest nisutarnetest keeldunud, tuues põhjenduseks kahtlused tarnete usaldusväärsuses.
Analüütikud usuvad siiski, et pikemas perspektiivis jääb Venemaa Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida suurimaks ja soodsaimaks nisutarnijaks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.