:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/07/04/656784t1h5781.jpg)
Ajateenistus tähendab osale noormeestest katsumusi ka rahalises mõttes, sest kuni 199-eurose sõduripalgaga on raske tasuda järelmakse ja laenude tagasimakseid.
Laenud ja järelmaksud on ajateenijatele koormaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal saatis juunis ajateenistuse lõpetanud noormees meediaväljaannetele põhjaliku kirja, kuidas ja miks nõuab inkasso temalt praegu 900-eurose arve maksmist. Kogu lugu sai alguse EMT esindusest moodsa mobiili ostmisega.
«Nimelt ostsin endale 2009. aasta suvel EMTst iPhone’i koos i905 paketi ja 24-kuulise lepinguga. Kuna käisin tööl, maksis telefoniarved (uues rahas ligikaudu 55 eurot kuus) tööandja,» avaldas noormees kirjas.
2010. aasta kevadel tegi kaitseressursside amet varem ajateenistusest ajapikendust saanud mehele teatavaks, et nüüd tuleb siiski kodumaad teenima minna.
«Selle vastu mul midagi polnud, läksin hea meelega. Õppelaenu maksed said avaldusega peatatud. /…/ Kuna peatasin oma töölepingu, siis tööandja mu arveid enam ei maksnud,» kirjutas noormees.
«Sõdurile makstav toetus on kuus 100 eurot ja teadsin, et selle summaga ei suuda ma EMT arvet igakuiselt ära maksta.»
Mobiiliarvest pääsu pole
Põhjendus, et ees ootab ajateenistus ja sõduripalgast arvete maksmiseks ei jagu, ei olnud mobiilifirma jaoks piisav, et leping ajutiselt peatada või mõnd muud lahendust otsida.
«Pärast klienditeenindaja minutilist mõttepausi sain vastuseks lühikese ja konkreetse negatiivse vastuse,» seisab kirjas.
Nagu oligi oodata, tekkis ajateenijal mobiilifirma ees võlgnevus, mille tasumist nõudis EMT maksegraafiku alusel. Graafikust suutis noormees kinni pidada maini, mil jäi maksmisega hiljaks.
«EMT poole pealt oli vaikus 26. juunini, kui tundsin ise huvi, mis seisus mu võlg on. Selle peale kirjutati «maksegraafik on katkenud ja võlg edastatud sissenõudmiseks inkassofirmale». Samuti katkestati leping ja lisati inkassofirmasse sissenõudmiseks 7700-kroonine lepingu katkemise tasu,» kirjeldas ta edasist sündmuste käiku.
EMT esindaja Kaja Sepp nentis, et kui inimene ostab telefoni tähtajalise lepinguga nagu jutuks oleva juhtumi puhul, on sisuliselt tegemist järelmaksuga ja makseid pole võimalik peatada.
Seda, et niisugused järelmaksud on ajateenistusse minevate noormeeste puhul probleemiks, on mobiilifirma siiski tunnetanud ja praegu otsitakse asjale lahendust.
«Lepingu edasilükkamise võimaluse loomisega – nii juriidilises kui tehnilises plaanis – meil tegeletakse, aga praegu ja muidugi siis ka mitte aastal 2010 seda teha ei saa ega saanud,» avaldas Sepp.
Probleemiks ka laenud
Noormehi ajateenistusse kutsuvast kaitseressursside ametist öeldi, et probleemid mobiiliarvete ja mobiiltelefoni järelmaksudega pole kuigi sagedased. Laenud on aga hoopis teine teema – nende kohta saab amet teenistusse asuvatelt noortelt meestelt küsimusi üsna palju.
Õppelaenu osas on lahendus kirjutatud seadusesse: laenu tagasimaksmine peatub ja samuti ei nõuta ajateenijalt intresside tasumist.
Elu näitab aga, et teenistusest ajapikendust saanud noored jõuavad lisaks õppelaenule võtta ka muid laene ning nende intressi- ja tagasimaksed tekitavadki enim probleeme.
Postimehele teadaolevalt on kaitseministeerium teema ka pankadega üles võtnud, kuid lahenduseni pole jõutud. Samas ei välista pangad ajateenistuse tõttu maksepuhkuse andmist.
«Väikefinantseerimise poole pealt saame pakkuda väikelaenule kuni üheksakuulist põhiosa maksepuhkust,» vahendas Swedbanki seisukohta panga pressiesindaja Mart Siilivask.
Ka eluasemelaenude osas on ajateenijatel maksepuhkuse võtmine võimalik, kuid Siilivase sõnul jätkavad laenu tagasimaksmist noormehe teenistuses viibimise ajal enamasti elukaaslased-partnerid, kellega koos laen võetud.
«Paljudel on ka kaaslaenusaajad, kes on sel perioodil võtnud laenu tasumise täielikult enda peale,» rääkis Siilivask. «Kui maksekoormus jõukohane, siis maksepuhkust ei küsitagi.»