Konkurentsiamet: Eesti Energia soovitav hinnatõus on tarbijale väga oluline tõus

Sandor Liive juhitav Eesti Energia taotleb konkurentsiametilt veel üht, seekord üheksaprotsendilist hinnatõusu, et suurendada ettevõtte kasumlikkust. Foto: Raigo Pajula

Kuigi 1. augustil tõuseb elektri hind, on Eesti Energiale sellest veel vähe ja ettevõte esitas neljapäeva õhtul uue hinnatõusutaotluse, mis võib kaasa tuua kuni üheksaprotsendilise elektrihinna tõusu.

«See on väga oluline hinnatõus tarbijale, analüüsime kogu ahela läbi: põlevkivi kaevandamise, elektri tootmise ja ettevõtte hinnakujunduse,» ütles konkurentsiameti juht Märt Ots Eesti Energia hinnataotluse kohta. «Nad tahavad tõsta ettevõtte kasumlikkust,» kommenteeris Ots.

Kuu aja pärast, 1. augustil jõustub Eesti Energia uus hinnakiri, mis toob enimkasutatavas kodutarbija paketis kaasa kaheksaprotsendise hinnatõusu. Kilovatt-tund hakkab maksma 10,91 eurosenti praeguse 10,1 eurosendi asemel.

Augustis jõustuva hinnatõusu põhjuseks on võrgutasude tõusud.

Kuigi Eesti Energia juhid on varem öelnud, et enne elektrituru avamist pole põhjust Narva elektrijaamade hinnale lisa küsida, saatsid nad neljapäeva õhtul konkurentsiametile uue hinnataotluse.

Eesti Energia tahab nüüd tõsta nii põlevkivi kui ka Narva jaamades toodetava elektrienergia hinda. Eesti Energia põhjendab seda kaevandamise ja elektritootmise kulude kasvuga.

Mis on uus põlevkivitonni hind, mida ettevõte taotleb, ja uus elektrienergia hind, jäigi reedel vastuseta, sest Eesti Energia väitel on seda keeruline öelda. Sama tunnistas ka konkurentsiameti juht Märt Ots.

Ots kinnitas aga, et esitatud hinnatõusutaotlus tooks lõpptarbijale kaasa 8,5–9,5-protsendise hinnatõusu. Täpne suurus sõltub hinnapaketist, sest amet kinnitab keskmise lubatud hinnatõusu.

«Eesti Energia on esitanud esialgse taotluse, mida peab analüüsima. Praegu on vara öelda, kas hinnatõus tuleb või mitte,» ütles Ots.

Ots lisas, et ametil on aega taotluse analüüsimiseks kuus kuud, seejärel peab ettevõte teatama hinnatõusust ette kolm kuud. Seega parimal juhul saaks uus hinnatase kehtida üheksa kuud.

Seejärel avaneb Eesti elektriturg, eraisikud ja väikefirmad peavad hakkama ostma elektrit börsihinnaga. Eleringi poolt on elektrituru avanemisega kaasnevat energiahinna tõusu prognoositud vähemalt 60-protsendiliseks.

Eesti Energia teenis eelmisel aastal 119 miljonit eurot puhaskasumit. Kuigi firma armastab toonitada, et enamik kasumist tuli vabaturult, moodustab elektrimüügis suurema osa ikkagi müük koduturul. Kokku müüs Eesti Energia 11,7 teravatt-tundi energiat, sellest 6,1 müüdi reguleeritud hinnaga.

Nord Pooli Eesti piirkonna keskmine börsihind oli mullu 46,29 eurot megavatt-tunni eest. Leedu börsi keskmine hind oli mullu veelgi kõrgem, 47,65 eurot. Eesti suletud turu hind on Narva jaamadel aga 29,4 eurot.

Ots lisas, et üks põhjus, miks suletud turule saab müüa odavama hinnaga, on tasuta saadud saastekvoodid. Ots hindas, et kui Eesti Energia peaks ka suletud turule müüdava elektri saastekvoodi eest maksma, siis oleks megavatt-tunni hind umbes 20 eurot kallim.

«Viimasel kahel aastal kasvasid keskkonna-, saaste- ja ressursitasud keskmiselt 20 protsenti aastas, kuid põlevkivi ega elektri hinda ei ole seoses sellega muudetud. 2012. aastal kasvavad keskkonnatasud veel 20 protsenti, mis tingib vajaduse viia põlevkivi ja elektri hinnad kasvanud kuludega vastavusse,» ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Viimane elektrihinna muudatus toimus 2009. aasta augustis, siis langes elektri hind 6,4 protsenti. Kuna elektri hind moodustab kodukliendi elektriarvest ligi kolmandiku, kahanes kodukliendi keskmine elektriarve 3,6 protsenti.

Oluline mõju elektri hinnale on ka energiahinna tõusul. Firma teatel on suurima mõjuga siin erimärgistatud diislikütuse kaotamine põlevkivi transpordil, mis tõstab kütuse hinda 43 protsenti. Lisaks on 2009. aastaga võrreldes nafta hind tõusnud ca 150 protsenti, millel on mõju nii transpordikuludele kui elektrijaama kütusekuludele.