Müüa: osalus Kreeka energiafirmas – endine riigimonopol, valitsus ei taha juhirollist loobuda, sõjakas ametiühing, lähedased sidemed sotsialistliku võimuparteiga, palju probleeme kulude ja efektiivsusega. Oodatud üksnes tõsised pakkumised.
Kreeka erastamiste okkaline rada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka riikliku energiakorporatsiooni PPC ausameelne müügikuulutus tooks kujukalt esile uue rahandusministri Evangelos Venizelose ees kõrguvad väljakutsed, kes peab hakkama teostama EL-IMFi poolt ettekirjutatud ambitsioonikat erastamisprogrammi.
Päästepaketi raames tuleks aastaks 2015 tekitada ligikaudu 50 miljardit eurot erastamistulu.
17-protsendilise osaluse müük PPCs, millest 51 protsenti praegu riigile kuulub, on vaid üks punkt pikas nimekirjas, mille alusel lähevad müüki osalused ka paljudes teistes riigifirmades.
Kirjas on ka lennujaamade ja sadamate käitamise kontsessioonilepingud ning võimalused rentida riigi omandit ja kinnisvara turismi arenduse eesmärgil.
Lennukaid tulu teenimise eesmärke kirja panna on üks asi. Teine asi on neid ka saavutada.
Mõelgem PPC peale.
«Olgem ausad, kõik on üsna segane,» möönab PPC tegevjuht Arthouros Zervos.
Ta juhib tähelepanu tõsiasjale, et Ateenal seisab alles ees energiaturgude liberaliseerimine. See aga mõjutaks tugevasti firma hinda. Ühtlasi on valitsus öelnud, et tahab jätta paika juhatuse – mis võib ostjaid veelgi kaugemale peletada.
Nagu sellest veel vähe oleks, tunnistab Zervos, et PPC-l on mineviku tõttu riigimonopolina «palju probleeme». Üks suur probleem on PPC ametiühing, mis on erastamise vastu.
Ametiühingujuhid väidavad, et kui riik kaotab kontrolli nende 21 500 töötajaga ettevõtte üle, lendavad elektrihinnad lakke ja tuhanded töökohad lähevad kaotsi.
Samal ajal kui parlament sel nädalal erastamisprogrammi lahkas, liitus väljas tänaval protestijatega ka PPC ametiühing – ning korraldas ridamisi 24-tunniseid streike, mis üle kogu riigi elektrikatkestusi põhjustasid.
Ametiühingu president Nikos Fotopoulos ütleb, et valitsus plaanib müüa PPC osaluse «dumpinguhinna eest ja meie ei lase sel sünduda».
Lisaks ametiühingute sõjakusele ja Kreeka aktsiaturu madalseisule on probleeme teisigi.
Näiteks on paljudel firmadel lahendamata kohtuasju. Riigis puudub üldine kinnistusamet, mis teeb raskeks maade müügi. Renditud maale turismikeskuste rajamiseks läheb aga üüratult aega, sest hankida on tarvis tosinate kaupa litsentse ja lube.
Erastamisprogramm eeldab, et kuni käesoleva aasta lõpuni sooritatakse iga 10 päeva tagant üks müük. Tänase seisuga on kokku lepitud vaid üks tehing: Hellenic Telecomist läheb veel 10 protsenti 400 miljoni euro eest strateegilisele partnerile Deutsche Telekomile (kokku siis 40 protsenti).
Isegi soodsate turutingimuste korral oleks Kreekal raske graafikus püsida, kuigi ühest takistusest saadi eile parlamendis siiski jagu: nimelt anti luba panna müügi korraldamiseks püsti sõltumatu «riiklik varafond».
«Imerohtu pole, erastada ei saa püssi ähvardusel,» ütles EFG Eurobanki asepresident Nikos Karamouzis, kes valitsust mitme müügi juures nõustab. «Riigivara müügiks on vaja läbipaistvust, korralikku investeerimisplaani ja konkurssi.»
Aga hävingut Karamouzis valitsuse plaanidele ei kuuluta. Kui Kreeka suudaks aasta lõpuks teha teoks kaks tehingut, kumbki üle 1 miljardi euro, siis muutuks tema hinnangul turukliima.
Üks asi, mis kaubaks võiks minna, oleks Ateena rahvusvahelise lennujaama käitamise kontsessioonileping (mis kuulub Saksa firmale Hochtief). Teine oleks riiklik hasartmängufirma OPAP.
Omaette küsimus on, kuidas artikli alguses mainitud PPC osaluse eest head raha saada. Valitsus on käitunud nupukalt ja näeb antud tehingut ette alles 2012. aasta lõupuks.
Sest selleks ajaks – loodab valitsus – on ettevõtet ootava töökeskkonna osas vast rohkem selgust. Ja Kreeka tuleviku osas samuti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.