Alates tänasest, 1. juulist peab tarbija enne laenulepingu sõlmimist saama laenuandjalt detailse teabelehe laenuga kaasnevate peamiste kohustuste ja kulude kohta. Tarbijakaitseameti hinnangul aitab teabelehe kohustus vähendada buumiaegse laenamishulluse kordumisriski.
Tänasest kohustuslik laenu teabeleht peaks vähendama laenuhulluse riski
Teabelehe andmise kohustus ei puuduta üksnes pankasid ning kiirlaenuandjaid, vaid laieneb ka liisinglepingutele ja järelmaksudele. See tähendab, et tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks kataloogist, internetipoest või koduuksemüügi teel või soetab järelmaksuga uue telefoni mobiilioperaatorilt, sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega või muud sarnast.
Lihtsamalt öeldes puudutavad eel- ja allmainitud muudatused peaaegu kõiki laenu, krediidi või järelmaksuga tehtavat tehinguid. Ainult üksikute laenude, näiteks õppelaen või teatavat liiki arvelduskrediidi puhul, ei ole teabelehe andmine kohustuslik.
«Teabelehe, kui laenuandmise kohustusliku elemendi, lisamise eesmärk on laenuvõtjate lihtne ja arusaadav teavitamine asjaoludest, mis seni võisid jääda laenuandja esindaja suva ja laenuvõtja arusaamiste ning küsimisoskuste vahelisse amorfsesse hägusse,» kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Teabeleht peab olema kirjalikus vormis või selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti tuleb teabeleht inimesele anda enne laenulepingu sõlmimist, et ta saaks sinna kirja pandud kohustuste ja kuludega eelnevalt tutvuda.
Kui firma inimesele teabelehte ei anna, võib seda tarbijakaitse hinnangul tõlgendada kui võimalikku ohumärki ning põhjust olla laenu või siis järelmaksu tingimuste osas tavalisest tähelepanelikum. Samuti peaks sellisel juhul teavitama tarbijakaitseametit.
Milline peab teabeleht välja nägema, vaata siit.