/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/12/19/486625t1h1b4e.jpg)
Harju maakohtu tänane otsus mõista ASi Veolia Keskkonnateenused, Tänavapuhastuse ASi ning nende firmade juhid Tartu tänavate hooldustööde hankel kartellileppe sõlmimise süüdistuses õigeks on prokuröri arvates vastuoluline ja tuleb edasi kaevata.
Prokurör: teehooldusfirmade õigeksmõistmise otsus on vastuoluline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus märkis, et menetlusnormide rikkumise tõttu tuli kohtul suur osa kriminaalmenetluses kogutud tõenditest arvestamata jätta.
«Prokuratuuri hinnangul ei rikkunud Pärnu maakohus lubade väljastamisel seadust ning Harju maakohus on põhjendamatult leidnud, et Pärnu maakohtu poolt väljastatud jälitusluba või jälitusload olid ebaseaduslikud,» ütles riigiprokurör Triin Bergmann, kes oli kohtuasjas süüdistajaks.
«Harju maakohtu otsus on oma motiividelt vastuoluline, kuivõrd kohus on esmalt tunnistanud seaduslikuks ühe jälitusloa ja seega lubatavaks tõendiks osa jälitusprotokollist ning seejärel koheselt leidnud, et kogu jälitustegevusega kogutud tõendid tulnuks kõrvale jätta kuna mõlemad jälitustegevuse aluseks olnud kohtuload ei olnud piisavalt motiveeritud,» lisas ta. «Seega ei selgu otsusest üheselt, millises osas kohus luges jälitustoiminguid ebaseaduslikuks ja millises osas mitte.»
«Kohtuotsus on samuti vastuolus [veel jõustumata] kohtuotsusega 1-09-9812, kus maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et Pärnu maakohtu poolt täpselt analoogsel viisil väljastatud jälitusload olid seaduslikud ning ka riigikohus on neid seisukohti aktsepteerinud, kuivõrd ei viidanud vähimalgi määral Pärnu maakohtu võimalikele minetustele jälituslubade väljastamisel.»