/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2011/06/30/648196t1h966b.jpg)
Eric Schmidt, Google’i juhatuse esimees, valiti Cannes’i loovusfestivalil aasta meediapersooniks. Tema peetud seminaril sai auditoorium teada, millisena näeb Google meie tehnoloogiast mõjutatud lähitulevikku.
Cannes: tulevik Google’i moodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen Cannes’is ja tahaksin osta T-särki,» seletas Schmidt. Ta ei põhjendanud, miks ta peaks särgi ostma, sest tasuta jagatavatest reklaamsärkidest oleks võinud festivalil aastavaru soetada. «Kõnnin tänaval ja telefon piiksub: «Pööra vasakule, seal on su lemmikbränd 30 protsenti odavam.» Astun poodi, ostan särgi ja maksan telefoniga.»
Selline turundusmeetod kasutab nutitelefonide positsioneerimisvõimalusi ja Google’i arendatavat teenust Google Wallet. Lisaks teab telefon omaniku eelistusi, sest Google on need tema meedia- ja ostukäitumise põhjal katalooginud. «Kõige parem on, et Google teab, mida sa tahad, ilma et peaksid selle telefoni tippima,» lisas Schmidt.
Tema hinnangul on mobiilimaksed uus arenev turg. Järgmisel aastal tehakse ligi kolmandik makseid restoranides ja kauplustes mobiiliga – seda riikides, kus Google’i rahakott lubab telefoni maksevahendina kasutada. «Me räägime miljarditest dollaritest,» rõõmustas Schmidt. Teise tuleviku-uudisena lubas ta meile autosid, mis end ise juhivad. «Rool seal muidugi on,et inimene end kindlamalt tunneks, aga masin teab ise, kuhu sõita.»
Tehnoloogiast tulenev privaatsusekaotus visionääri ei heidutanud. Ta seletas, et nii inimesed kui ka robotid teevad suurepärast tööd, kuid eri valdkondades – miks siis mitte lasta robotitel teha, mida nad oskavad. Kasutaja peab vaid hoolega silmas pidama, millist informatsiooni ta lubab tarkvaralistel agentidel enda kohta kasutada, ja siis olevat kõik korras.
Filosoofilisemas plaanis hoiatas ta suurettevõtteid: kui firma on piisavalt suureks saanud, siis ei ole põhilised konkurentsiriskid mitte võistelevate korporatsioonide tegevuses, vaid organisatsiooni sisekäitumises. Tihti jäetakse märkamata ja välja arendamata mõni suurepärane loov idee, millele keegi on kuskil osakonnas tulnud.