Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul käib praegu töö saastekvootide eraldamise jaotuskava osas perioodiks 2008-2012 ning suhted Euroopa Komisjoniga selles küsimuses on konstruktiivsed.
Pentus: töö saastekvootide jaotuskavaga käib
«Valitsuskabinet on kokku leppinud jaotuskava aluseks olevad põhimõtted. Selles lähtutakse kõikide ettevõtete puhul aastatel 2005–2010 tõendatud heitkogustest ja see ei sisalda elektriekspordi prognoose järgmisteks aastateks,» kommenteeris Pentus BNSile.
Mai keskel märkis keskkonnaminister valitsuse pressikonverentsil, et sisuliselt on Eestil riigina võimalus valida jaotuskava osas kahe variandi vahel: kas jätkata komisjoniga intensiivseid läbirääkimisi või alustada kohtuteed.
Eesti eesmärk on Pentuse sõnul pikaks veninud läbirääkimised lõpetada. «Kui me peaksime minema uue kohtuvaidluse teed, siis tähendaks see seda, et periood, mis kestab aastani 2012, saab enne läbi, kui kohtuvaidlus lõpuni jõuab,» selgitas ta toona.
Kohtule hagi esitamise tähtaeg on Eestil 11. juuli. Kohus võib tühistada komisjoni otsuse, kuid ei saa ise kehtestada uut jaotuskava.
Aprilli lõpus lükkas Euroopa Komisjon tagasi Eesti saastekvootide eraldamise jaotuskava muudetud versiooni, mis on vajalik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis osalemiseks.
Keskkonnaministeerium saatis tänavu jaanuari lõpus komisjonile Eesti lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava uue ettepaneku, milles küsis aastaseks mahuks üle 14,36 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Ministeerium märkis toona, et jaotuskava arvutamisel on võetud arvesse viimaseid tõendatud heitkoguste andmeid ja Baltimaade elektrituru olulisest ümberkujunemisest tulenevaid elektri ekspordi prognoose.
Algselt soovis Eesti CO2 kvoodiks aastateks 2008–2012 ligi 24 miljonit tonni aastas, kuid Euroopa Komisjon määras Eesti kvoodi suuruseks 12,7 miljonit tonni.