«Kui tarbija märkab halvasti- või mitteloetava teabega kaupu, siis palume sellest teada anda,» avaldas Tarbijakaitseamet eile pärastlõunal.
Tarbijakaitse kutsub üles loetamatu kirjaga pakenditest teada andma
Avalduse põhjuseks oli kontroll, mille käigus leidis amet Eesti erinevatest poodidest kümme mitteloetava märgistusega toodet. Kaupmeestel või tootjatel tuleb üle kleepida järgmiste toodete sildid:
- Rimi erinevate lillede mesi (300 grammi),
- Levinda puuviljamaitselised täidisega närimiskommid (100 grammi),
- Roshen piimatäidisega karamellid Strawberry and Cream (150 grammi),
- energiajook Hustler Strong (500 milliliitrit),
- Power Rangers häälega mängutelefon,
- Belle Jardin Young and Happy meigieemaldusvahend 2 in 1 (200 milliliitrit),
- beebiõli I&Mama baby oil gel (200 milliliitrit),
- lastešampoon Sipsik (170 milliliitrit),
- dekoratiivne küünelakk Art Nail,
- sääsetõrjevahend Agent.
Hanna Turetski tarbijakaitseametist ütles, et liialt väike ja arusaamatu kiri pakenditel ei ole uus probleem ning seetõttu teeb amet ka taolisi kontrolle ning küsib silmaarstide hinnanguid. Samuti julgustatakse seetõttu ka tarbijaid raskesti loetava kirjaga toodetest ametile teada andma.
Turetski rõhutas, et kuigi seaduses pole konkreetset kirjasuurust märgitud, nõuavad tarbijakaitseseadus ja toiduseadus praegu, et tootele lisatud eestikeelne märgistus oleks loetav.
Oma toodetega eksinute nimekirja sattunud Rimi ja Hustleri energiajooki tootev AS Viru Õlu tõid samuti välja, et Eesti seadused ei täpsusta loetavuse kriteeriume nagu kirja suurus, kontrastsus, soovitatavad tausta ja teksti värvikombinatsioonid.
«Seetõttu on tootjal ja kaupmehel keeruline hinnata, mida loetavuse all mõista,» vahendas Rimi kommentaari poeketi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Taolised regulatsioonid tõotavad Euroopa Liidu tasemel siiski peagi paika saada. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada toidukaupade märgistusteksti miinimumsuuruseks 1,2 millimeetrit. Euroopa Parlamendi arvates oleks aga paslik miinimumsuurus 0,9 millimeetrit. Kas ja milline lõplik kokkulepe selles osas tuleb, peaks selguma juulis, mil Euroopa Parlament hääletab toiduinfo eelnõu üle.