Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

EstWin oleks võimeline edastama 23 terabitist kiirust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Eesti Lairiba Arenduse SA juht Olav Harjo.
Eesti Lairiba Arenduse SA juht Olav Harjo. Foto: Peeter Langovits.

Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalis Novaator.ee hiljuti avaldatud artiklis tehti juttu rekordilisest 100 terabitisest (Tbit) internetiühendusest.


Eestis on samal ajal ehitamisel võrgustik, mille abil saab luua kuni 100 megabitise internetiühenduse kõikjal maapiirkondades. Kas ja kui mõistlikud on tänase Eestisse rajatava internetivõrgustiku võimalused taoliste rekordtulemuse kõrval, uuris Martin Miido majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM).

Olgu siinkohal täpsustuseks, et 1 Tbit = u1000 gigabitti = u1 000 000 megabitti (Mbit). Seega on rekordilise 100 Tbit/s ühenduse ning Eestisse täna rajatava võrgustiku kiiruse vahe miljonikordne.

Esimese hooga võtab sõnatuks, kuid enne põhjalikemate järelduste tegemist võib tuua näitena teistest eluvaldkondadest välja, et maailma kiireim auto liikus juba eelmise sajandi lõpus 1228 kilomeetrit tunnis, samas on tänaseni linnalises piirkonnas autode kiiruspiiranguks 50 kilomeetrit tunnis ning Helsingis isegi 40 kilomeetrit tunnis.

Tulles tagasi internetiühenduse juurde, siis 100 Tbit/s ühendusega on võimalik ühe sekundi jooksul laadida alla nii palju filme, et nende läbivaatamiseks kuluks kokku kolm kuud. Seega võib öelda, et rekordite püstitamine on edasiviiv jõud, kuid igapäevaselt mitte nii vajalik lahendus.

EstWin projekt

Projekti eesmärk on tagada 98 protsendile Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest kiire internetiühendus. Kuigi suuremates linnades on see tänaseks eraettevõtete poolt juba tagatud, on riigi eesmärk EstWini projektiga muuta 100 Mbit/s andmeühendus kättesaadavaks kõigis Eesti piirkondades, ka neis, kus ainuüksi erainvesteeringutega seda muidu veel nii pea ei tehtaks.

Kiire ühendus on vajalik eelkõige ettevõtete väiksematesse piirkondadesse meelitamiseks, kaugtöö võimaluste, tervishoiuteenuste osutamise ning hariduse ja avalike teenuste parandamiseks.

Näiteks saab kiire interneti abil „kutsuda“ väikesesse maakooli loengut pidama maailmakuulsaid professoreid, võtta haigeks jäädes interneti kaudu osa koolitööst, pidada videokoosolekuid klientide või tööandajaga, hoida pikemaks ajaks kodust lahkudes silma peal koduõuel jpm.

Tuleviku projekt

Eesti Lairiba Arendamise SA juhi Olav Harjo sõnul koosneb EstWini võrk maa alla paigaldatud torudest ning nendesse puhutud kaablitest, mida mööda andmed liiguvad.

Just nimelt puhutud, kuna taolise tehnoloogia abil on võimalik tulevikus vajadusel olemasolevad kaablid torudest uuesti välja võtta ning asendada uute ja võimsamate kaablitega ilma, et selleks peaks torusid maa alt välja kaevama.

Võrgustiku peamagistraalidel paigaldatakse meetrisügavusele maa alla neli toru, millest alguses hakatakse kasutama vaid ühte, kuna tänase interneti kasutatavuse juures pole rohkem tarvis. Ülejäänud kolm toru on reserviks just tulevikku vaadates, tänu millele on võimalik edaspidi kokku hoida kaevetööde arvelt.

Harjo sõnul teebki EstWinist tulevikku vaatava projekti  võimalus ühelt poolt asendada olemasolevad kaablid võimsamatega ning teisalt suurendada andmete edastamise mahtu sellega, kui kasutusele võetakse ka ülejäänud kolm toru.

«Arvestades tänaseks saadaval olevaid seadmeid, suudaks EstWin saavutada täiskoormusel 23 Tbit/s kiiruse,» lisas Harjo. Seega tänu kasutatavale tehnoloogiale on EstWin võrk alati kaasaegne ning võimaldab kõiki läbilaske kiirusi, mida teadlased ka tulevikus välja arendavad.

Tagasi üles