/nginx/o/2011/05/19/589040t1h13dc.jpg)
Kesk- ja idaeurooplased on oma eluga üldiselt üsna rahul, vaatamata sellele, et said globaalse finantskriisi poolt palju rängemini räsida kui Lääne-Euroopa rahvad.
Idaeurooplased – vintsked kriisitalujad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kinnitab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Maailmapanga põhjalik uurimus, oli endine sotsialismiblokk majanduslanguses suurimate kannatajate seas, kuid osutus seejuures märkimisväärselt optimistlikuks.
Mitmeid neist pidid seejuures taluma tunduvalt karmimaid kasinusmeetmeid, kui praegu Kreekas ja Iirimaal kehtestatakse. Sellele vaatamata ütles 43 protsenti intervjueeritutest, et «on oma eluga praegu rahul». 2006. aastal oli vastav protsent 44.
Lääne-Euroopa maades oli rahulolevate inimeste osakaal siiski tunduvalt kõrgem, keskmiselt üle 70 protsendi.
Ühtlasi näitas uuring, et idaeurooplaste usk demokraatiasse ja turumajandusse seisab kindlana.
Küsitlus puudutas 39 000 majapidamist 34 riigis, nende seas 29 «üleminekumajandust», valdavalt endisest sotsialistlikust Ida-Euroopast ja Nõukogude Liidust. Võrdluse eesmärgil olid kaasatud Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Rootsi.
«Võttes arvesse kriisi sügavat mõju inimeste eludele, on üsna tähelepanuväärne, et eluga rahulolu jäi praktiliselt samaks,» ütles EBRD vanemanalüütik Erik Berglof.
Enam kui pooltes maades ütles suurem osa vastanutest, et kriis mõjutas neid «väga» või «üsna palju». Sellesse kategooriasse langes vaid üks lääneriik: Itaalia.
Üle 70 protsendi üleminekumajanduste kodanikest, kes tunnistasid kriisi mõju, on pidanud kärpima kulutusi peamistele toiduainetele ja tervishoiule.
Möödunud sügisel läbiviidud uuringu käigus avastati, et «tärkavas» Euroopas puudutasid tööturušokid ja palgakärped palju suuremat osa majapidamistest kui vanades Euroopa Liidu liikmesriikides.
Ligi kolmandik vastanutest üleminekumaades ütles, et vähemalt üks nende pereliige on kahe möödunud aasta jooksul palga kärpimist kogenud. Kuuendiku puhul jäi pereliige ilma oma töökohast.
Selliste ida- ja keskeurooplaste osakaal, kes usuvad, et «tulevasel põlvkonnal tuleb parem elu», langes 49 protsendi peale, olles 2006. aastal kõrgunud 55 protsendi juures. Lääne keskmisest oli näitaja aga ikkagi kaks korda kõrgem.
Demokraatiat peeti Ida- ja Kesk-Euroopas parimaks poliitiliseks süsteemiks 45 protsendi ulatuses. Lääne vastav protsent: ligi 80.
Aga kui Suurbritannias ja Prantsusmaal pooldas selgesõnaliselt turumajandust vaid 30 protsenti vastanutest, siis Ida-Euroopast kogunes selliseid seisukohti 40 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.