/nginx/o/2011/06/29/647338t1h3a09.jpg)
New Mexicos võitlevad tuletõrjujad praegu riikliku tuumarajatise pärast, mis ähvardab mattuda leekidesse ja paneb muretsema radioaktiivsete materjalide ohutuse pärast.
Ränk ilm läheb USA-le kalliks maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval tekkis rajatise territooriumil korraks leekidekolle, mis õnnestus siiski kiiresti kustutada. Ametnike kinnitust mööda ei ole saastet tekkinud.
Los Alamose riikliku laboratooriumi territooriumile lubatakse vaid töötajaid, kelle kohalolu on absoluutselt hädavajalik. Tuhanded New Mexico elanikud on pidanud oma kodud maha jätma.
Ekstreemne on USAs olnud kogu kevad, seda nii kuivuse kui ujutuste poolest. Sellist olukorda pole nähtud kogu selle sajandi jooksul, mil Ameerikas ilma üle «päevikut» peetakse.
Ilmaennustuskeskuse Weather Undergroundi direktor Jeff Masters juhib tähelepanu Mississippi jõe ajaloolisele ujutusele, surmavatele tornaadodele lõunaosariikides, kõige rängemale tulekahjude-hooajale kagus ja Texase ajaloo kõige hullemale põuale, nimetades seda kõike «rängaks miljardi-dollariliste katastroofide seeriaks».
Muret teevad ka ujutused Nebraskas, kus veel alla on jäänud tuumarajatise parkla.
Ligikaudu 46 protsenti USAst on tänavu kevadel kas ebanormaalselt kuiv või märg olnud. Mastersi sõnutsi on vastav protsent tavaliselt 21.
«Need, kes ujutustega kaasa ei hulpinud, küpsesid kuumuses,» ütles Masters.
Riikliku ilmateenistuse andmetel on Texase lääneosa linn Midland saanud aasta algusest alates vaid 4 millimeetrit vihma – kontrastiks harjumuspärasele 101 millimeetrile.
Linna ümbritsevad kulutuledest mustaks põletatud alad. Alates 1. juulist lubatakse elanikel kasta oma muru vaid kaks päeva nädalas, üleastujaid ähvardab kuni 500 dollariline trahv.
Alates novembrist on Texases leidnud aset 12 779 tulekahjut kogupindalaga 1,33 miljonit hektarit. «Ekstreemne kulutuleoht» püsib.
Tornaadode läbi on elu kaotanud sajad inimesed, paljud on ilma jäänud oma kodudest ja elatistest. «Inimkaotusi ei olegi võimalik hinnata,» ütleb Mississippi ülikooli põllumajandusprofessor John-Michael Riley.
Küll aga on ta kokku arvutanud esialgsed majanduskahjud: Mississippis üksi kuni 500 miljonit dollarit, Mississippit, Louisianat, Arkansast ja Tennesseed katva piirkonna osas aga kuni 1,5 miljardit dollarit.
Dallase ülikooli majandusprofessori Bernard Weinsteini arvates on tegemist lühiajaliste kahjudega, kuna majandus saab tänu kindlustusrahadele ja riigiabile taas hoo sisse.
Näiteks sai New Orleans pärast orkaan Katrinat miljardeid dollareid abi- ja kindlustusraha. «Meil on 15 000 miljardi dollariline majandus. Me saame selliste hoopidega hakkama,» ütleb Weinstein.
Kui hiljutistest ekstreemsetest ilmastikunähtustest aga uus «normaalsus» saab, võib seis muutuda.
«On ülimalt ebatõenäoline, et 2010-2011 aastate tähelepanuväärselt ekstreemsed ilmastikuolud lihtsalt juhuse läbi nii lühikesse ajaperioodi langesid. Ma usun, et tegemist on mingisuguse võimsa faktoriga, mis kliimale oma mõju avaldab,» ütleb professor.
«Ma eeldan, et 20-30 aasta pärast on mullune ekstreemne ilm meie uus normaalsus.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.