Tiit Kolk : omatehtud inflatsioon

Tiit Kolk. Foto: Erakogu

Repo Vabrikud juhatuse esimees Tiit Kolk kirjutab, et küttepuidu hind on aastaga kallinenud pea poole võrra ja edestab hinnatõusult kõiki teisi esmatarbekaupu.
 

Meediaruum on täis ärevaid teateid toiduainete, elektri ja toormaterjalide hinnatõusust. Eesti juhib suure edumaaga eurotsooni inflatsioonimäära edetabelit. Hinnatõus on ekspertide arvates põhjustatud maailmaturul toimuvast või Eesti poolt euroliitu astumisel võetud kohustustest. Samuti vähesest konkurentsist siseturul, mis on ka justkui paratamatu. Reaalpalk langeb.

Üks oluline kaup on jäänud inflatsiooni analüütikutel seni märkamata. See on küttepuit, mis on aastaga kallinenud pea poole võrra ja edestab hinnatõusult kõiki teisi esmatarbekaupu. Repo Vabrikud kasutab küttepuitu plaaditootmiseks ning selline on sisseostuhindade statistika.

Ka RMK märgib oma kevadises ülevaates mitmekordset kasumi suurenemist sel aastal ja küttepuidu hinnatõusu määravat rolli kasumi kasvul.

Juunikuisel RMK oksjonil tõusiski küttepuidu hind Ida-Virumaal suure nõudluse tõttu kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 37,5 euroni tihumeetrist. See teeb aastase hinnatõusu 100-protsendiliseks. Küttehalgude ruumi hind koduõuel tuleks sellise hinnaga küttepuidust 70–76 eurot ehk 1000–1200 krooni. Toore küttepuidu hind 37,5 eurot tm on märkimisväärne hinnatase ka seetõttu, et arvestades puidu kütteväärtust ja soojatootmiskulusid puiduhakkest on importgaas muutumas Eesti küttepuidust odavamaks. Kui valitsus gaasiaktsiisi ei tõsta, on gaas tuleval aastal odavaim kütuseliik.

Kahetsusväärne on see, et erinevalt teistest kaupadest ei ole küttepuidu hinnatõusu taga niivõrd maailmaturu, kuivõrd sisemaine nõudlus, mida me jäärapäiselt taastuvenergiatasudega tagant kütame. Tänu suurele taastuvenergiatasule on küttepuidu hind Eestis juba praegu kõrgem kui Soomes ja Lätis, rääkimata Venemaast. See on poliitikute omatehtud inflatsioon.

Klassi parim

Eleringi aprillis avaldatud ülevaates on bioenergeetika tootmismahu juurdekasvuks Eestis märgitud sel aastal 38 protsenti. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on umbes poole suurem kui Euroopa Liidu ees võetud kohustused. Sarnane juurdekasvu tempo näib kiirenevat.

Rajatav prügipõletusjaam Irus, mis plaanib kütusena kasutada puitu, Balti SEJ-s plaanitav puidu osakaalu järjekordne 50-protsendiline tõstmine ja enne jaanipäeva õnnistuse saanud Eesti Energia uus põlevkivielektrijaam Auveres suurendavad puiduhakke vajadust lähima aasta-paari jooksul veel poole võrra. Nende projektide realiseerumisel ületab Eesti suurelt ELi ees võetud taastuvenergeetika kohustused.
Hakkpuitu sellises tempos ja mahus juurde ei tule, järelikult tõuseb puidu hind. Klassi parima õpilase au maksab kinni Eesti elektri- ja soojatarbija.

Küttepuidu hinnatõus ei jõua seetõttu enamiku tarbijateni kohe, vaid hilinemisega – tulevase küttehooaja alguses, pärast seda, kui uus hind konkurentsiametis kooskõlastuse saab. Küttepuidul põhineva soojuse hinnatõus on sügisel vältimatu ja küsimus on vaid selles, kui palju see tõuseb, kas 10 protsenti, 20 või 30.

Suurim jaam kütab ilma

Suurimate küttepuidu ostjate ja toetuse saajate hulgas on Eesti Energiale kuuluv Balti Soojuselektrijaam, mis segab põlevkivile hulka puiduhaket, et nii saada taastuvenergia toetust. Jaama kasutegur on tema enese arvestuste kohaselt umbes 40 protsenti. (Usaldusväärne sõltumatu arvestus puudub!)

Võrdluseks, uutel, korstna suitsugaaside soojust kasutavatel koostootmisjaamadel on kasutegur peaaegu 100 protsenti. Teisisõnu, uus koostootmisjaam saaks samast puidukogusest, mida kasutab Balti SEJ toota 2,5 korda rohkem energiat või kasutaks sama energia tootmiseks, mida toodab Balti SEJ, 2,5 korda vähem puitu.

40-protsendise kasuteguriga on võimalik majandada ainult suure toetuse tõttu. Eesti Energia ei läinud toetuse saamiseks uue jaama rajamise teed, vaid kasutas elegantsemat lahendust – kommunikatsiooni poliitikutega. Efektiivse suhtlemise järel määras majandusminister 2010. aasta suvel, et toetuse saamiseks piisab 40-protsendilisest kasutegurist, sellisest, nagu Balti SEJ-s parajasti on.

Määrus on markantne näide ühe ettevõtte jaoks disainitud õigusaktist. Õigusakti tulemusena on Eesti suurim elektritootja, puidutarbija ja toetuse saaja ühtlasi kõige ebaefektiivsem biokütuse kasutaja.

Selline raiskav majandamine naeruvääristab taastuvenergeetika mainet. Ebaefektiivse protsessi tõttu kulutab Balti SEJ väga palju puitu, mis omakorda tõstab küttepuidu nõudlust ja hinda piiratud mahuga väikesel Eesti puiduturul.

Majandusminister on korduvalt rõhutanud energiatarbimise tõhususe ja säästu tähtsust koduomanike ja avaliku sektori tarbijate jaoks. Kahjuks ei näi sääst olevat oluline elektri tootmisel, kuigi selle taga on vaata et sama suur säästuvõimalus kui kodumajapidamistel kokku. Piltlikult öeldes, ainuüksi puidu ülekulu Balti SEJ-s on niisama suur kui kodumajapidamiste aastane halupuidu vajadus kokku.

Veidi konstruktiivsust

Bioenergeetika areng on objektiivne ning aruka juhtimise korral ka mõistlik ja kasulik ühiskonnale. Eestis on jäänud täiesti tähelepanuta põllumajanduslik biomass, põhiliselt põhk, aga miks mitte ka hein, mida PRIA toetuste saamiseks tuhandetelt hektaritelt niidetakse, purustatakse ja maha jäetakse.

Peale mõne üksiku väikese keskküttekatlamaja ei kasuta keegi põhku soojuse tootmiseks, rääkimata elektritootmisest, ehkki põhu kütteväärtus on puidu omaga peaaegu võrdne. Toetused tuleks jagada selliselt, et areneks ka põllumajandusliku biomassi kasutamine ja väheneks surve puidule.

Selle aasta sügisel tuleb elektrituruseadus järjekordsele muudatusringile. Loodetavasti mõistab majandusminister Narva puidupõletamise tagajärgi elu kvaliteedile riigis, revideerib oma määrust ning riigikogu võtab vastu seadusemuudatuse, mis kaitseb elanikke taastuvenergeetikasektori ambitsioonide ja elujärje halvenemise eest.

Muuseas Soome pole säärast taastuvenergeetika toetusseadust kunagi vastu võtnud, pidades seda majanduskeskkonnale liialt koormavaks ja metsatööstust pärssivaks. Bioenergeetika areneb Soome riigis ka toetusteta.