/nginx/o/2011/06/29/647086t1h76fc.jpg)
Kaheteistkümnes riigis tehtud finantskirjaoskuse uuring osutas, et eestimaalaste teadmised rahaasjade korraldamisest ja finantsteenustest on teiste riikidega võrreldes keskmised, kuid hoiakult ja käitumiselt oleme pigem «enne teen, siis mõtlen»-tüüpi, vahendas tarbijaveeb Minuraha.ee.
Uuring tehti mullu sügisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) väljatöötatud küsimustiku alusel ning lisaks Eestile olid kaasatud Tšehhi, Poola, Ungari, Iirimaa, Suurbritannia, Saksamaa, Armeenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Malaisia, Norra ja Peruu. Kahe viimati mainitud riigi tulemusi võrdlusandmete seas veel ei ole. Lõplik uuringu analüüs valmib 2012. aastal.
Eestis osales uuringus 993 inimest ja küsimused, millega inimeste finantsalast kirjaoskust mõõdeti, käsitlesid teadmisi rahaasjade korraldamisest, finantsteenuseid ja nende kasutamist, samuti hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades.
Lihtsamatele teadmiste taset hindavatele küsimustele, mis puudutasid näiteks raha väärtuse muutumist ajas või seda, kas laenu eest tuleb maksta intressi, osati enamuses riikides õigesti vastata.
Keeruline arvutamine ja investeerimine
Hätta jäädi aga arvutamist nõudvate küsimustega ja investeerimisteemadega. Näiteks küsimusele «Kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2 protsenti, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast?» vastas õigesti 64 protsenti Saksa ja Eesti ning 62 protsenti Suurbritannia uuringus osalenutest. Samas jäid Eesti vastanud hätta siis, kui tuli märkida, kui palju raha on sel hoiusel viie aasta pärast. Eestis oli õigesti vastanute protsent vaid 39, Saksa 64 protsendi ja Suurbritannia 54 protsendi vastu. Meist kehvema tulemuse said vaid Ungari, Lõuna-Aafrika ning Iirimaa.
Ka vastamine väitele, et tavaliselt on aktsiaturul võimalik vähendada investeerimisriski, kui osta mitmeid erinevaid aktsiaid ja osakuid, oli keskmisest keerulisem. Eesti vastajaist pakkus õige vastuse – jah, see on nii – 57 protsenti ning see oli teiste riikidega võrreldes üle keskmise tulemus.
Käitumist mõõtvate küsimuste vastuseid analüüsides ilmnes, et oma rahaasjade pikaajaline planeerimine ei ole väga tugev üheski riigis ning pigem elatakse tänases päevas kui mõeldakse tulevikule.
«Enne teen, siis mõtlen»
Üldiselt jäi nende osakaal, kes väitsid, et seavad alati või üldjuhul pikaajalisi rahalisi eesmärke ja püüavad neid saavutada, 36–64 protsendi vahele, Eestis oli selliselt vastanute osakaal 41 protsenti ning sellega jääme vahemiku madalamasse ossa. Siiski saab kümmet riiki hõlmanud uuringu tulemusi vaadates öelda, et suurem osa inimestest hoiab oma rahaasjadel alati või üldjuhul silma peal – nii väidab end käituvat 70–85 protsentivastanuist, vaid Lõuna-Aafrikas on suhtumine muretum.
Väidet «Enne millegi ostmist kaalun hoolikalt, kas saan seda endale lubada» hinnates eristus Eesti selgelt koos Poolaga teistest riikidest «enne teen, siis mõtlen»-hoiakuga. Vaid 47 protsenti Eesti ja Poola vastanuist väitis, et kaalub alati enne ostmist, kas saab ostetavat endale lubada. Seevastu näiteks Malaisias oli nii vastanute protsent 78 ja Armeenias lausa 82.
Siiski oli Eesti vastanute puhul märgata selget hoiakut alalhoidlikkusele ja ettevaatlikkusele rahaga ümber käimisel, kus riske eriti võtta ei soovita. Uuring näitas, et vaid viiendik Eesti vastanuist on alati või üldjuhul valmis säästes või investeerides riski võtma, meist veelgi alalhoidlikumad on tšehhid, ungarlased ja sakslased.
Kõige suurema riskivalmidusega olid Armeenia, Malaisia ning Lõuna-Aafrika, kus vastanuist üle kolmandiku oli valmis säästmisel või investeerimisel riski võtma.
Vähesed teadmised
Eesti inimeste alalhoidlikkust ning teisalt võib-olla ka teadmatust oma rahaasjade korraldamisel iseloomustab uuringust selgunud tõsiasi, et need, kes säästavad, kasutavad oma raha hoidmiseks viise, mis annavad kas väga väikest intressi või puudub see sootuks. Nimelt hoidis 38 protsenti vastanuist oma sääste arvelduskontol ja 24 protsenti pani lihtsalt sularaha kõrvale.
Uuringus osalenutest pooled tunnistasidki, et nende endi hinnangul on nende teadmised finantsküsimustest ebapiisavad –nii vastasid pooled küsitletuist. Täiesti piisavaks pidas oma teadmisi vaid 11 protsenti vastanuist ja pigem piisavaks 39 protsenti.