/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2008/11/12/93016t1he0c7.jpg)
Lääne-Virumaale Vinni plaanitakse biogaasitehast, kus sõnnikust valminud biogaasist hakataks elektri- ja soojusenergiat tootma.
Virulased plaanivad biogaasitehast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vald huvitub tehasest seepärast, et vabaneda põldudele ladestatavast sõnnikust, kirjutab Virumaa Teataja.
Vinni vallavolikogu kinnitas detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, et OÜ Askoterm koostöös OÜ Nelja Energiaga loodav OÜ Vinni Biogaas saaks Vinni rajada biogaasitehase.
OÜ Askoterm juhataja Rafik Asadovi sõnul plaanitakse konteinertüüpi koostootmisjaama Vinni loomalautade juures olevale umbes ühe hektari suurusele maaüksusele. Tehases sõnnikust toodetud biogaasist toodetakse omakorda elektri- ja soojusenergiat.
Analoogne tehas Saaremaal
«Tehases toodetud biogaas transporditakse gaasitoru abil Vinni katlamaja juurde, kus sellest toodetakse elektrienergiat. Tootmisel tekkiva soojusenergiaga kütab katlamaja Vinni alevikku. Koostootmisjaam katab Vinni katlamaja soojusvajadusest umbes 50 protsenti,» selgitas Asadov.
Vinni kavandatava tehase ehitamist on konsulteerinud Margus Maasik, kes vedas sarnast biogaasitehase rajamise projekti Saaremaal Valjala vallas, kus analoogne tehas valmis kolm aastat tagasi.
Maasik rõhutas sellise tehase puhul kolme positiivset aspekti: majanduslik kasu, keskkonnasäästlikkus ja alternatiivse kütuse kasutamine.
Et esimene põllumajanduses tekkivate biojäätmete baasil töötav biogaasitehas on Saaremaal juba käigus, on teatud kogemus olemas ja Maasik usub, et tehastel on Eestis tulevikku.
«Kui arvestada Euroopa riikide senist kogemust ja kui me võrdleksime ennast näiteks Saksamaaga, siis Eestis võiks olla umbes 40-60 biogaasitehast,» väitis Maasik.
Varem polnud vajadust
Asadovi sõnul on Eesti probleem aga selles, et varem pole olnud otsest vajadust biogaasijaamade järele, sest gaas oli odav ja energia tuli suhteliselt odavalt kätte.
Vinni vallavanema Toomas Väinaste kinnitusel tehti plaanitava biogaasitehase projektiga algust kaks ja pool aastat tagasi, mil telliti maaülikoolilt uuringud.
Biogaasitehase rajamise ideed ajendas vallavanema ütlusil edasi arendama valla territooriumil tekkiv sõnnik, millest lahtisaamisega oli probleeme, sest seda ladestati põldudele.
Margus Maasik kinnitas, et tehasest läbi käinud sõnnik on ohutum ja ei ole enam ka väga ebameeldiva lõhnaga.