:format(webp)/nginx/o/2011/06/28/645940t1hd759.jpg)
61 protsenti ELi elanikest toetab finantstehingute maksu põhimõtet, näitab eile avaldatud Eurobaromeetri uuring.
Küsitlus: ELi elanikud tahavad uut maksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26 protsenti kevadel läbi viidud uuringus osalenutest on selle vastu. 13 protsendil seisukoht puudub.
Küsimuse sõnastus andis selgelt mõista, et maks ei hakkaks kehtima kogu üldsusele, vaid tehingutele finantsasutuste vahel.
Eestis siiski finantstehingute maksu pooldajad enamuses pole. Seda maksu toetab 47 protsenti eestimaalastest. Vastaseid on 33 protsenti.
Kõrgeim ehk 80 protsenti on toetus finantstehingute maksule Austrias. Madalaim ehk 30 protsenti on see Maltal.
Levinuimad põhjused, miks inimesed finantstehingute maksu toetavad, on spekuleerimisega võitlemine tulevaste kriiside vältimiseks, finantsasutuste panemine kriisi kulude katmisse panustama ning avaliku sektori puudujäägi vähendamine.
Maksu vastu ollakse ennekõike põhjusel, et see pole teostatav, kuna seda on mõttekas rakendada vaid üleilmselt. Ka arvasid vastased, et selline maks vähendaks Euroopa finantsturu konkurentsivõimet, paneks ainult Euroopa finantsasutused panustama kriisi kulude katmisse ning põhjustaks kapitali väljavoolu EList.