/nginx/o/2010/09/14/432137t1h0ccf.jpg)
64 protsenti küsitletud Eesti lapsevanematest räägib oma teismelistest lastega sageli rahast – nii selle teenimisest, kulutamisest kui ka vajadusest raha kõrvale panna.
Uuring: kriis pani vanemad lastega rohkem rahast rääkima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tulemus selgus tänavu kevadel Danske Grupi tellimusel seitsmes riigis läbi viidud noorte finantskirjaoskuse teemalisest uuringust. Uuringu raames küsitleti 1.-9. klassis käivate õpilaste vanemaid ning Eestis hõlmas uuring 500 leibkonda.
Sampo Panga brändijuhi Kristiine Rebase sõnul tõi uuring välja sedagi, et Eestis on finantskriisi mõjul kolmandik küsitletud vanematest hakanud lastega rahaasjadest sagedamini rääkima ning ligi viiendik vanematest on olnud sunnitud kärpima ka lastele antava taskuraha hulka.
«Kui algklassides saavad Eesti lapsed vanematelt taskuraha keskmiselt 9 eurot kuus ja põhikooli keskmises astmes 12 eurot, siis põhikooli vanemas astmes saadakse taskuraha keskmiselt 18 eurot kuus.
Võrreldes teiste Skandinaaviamaadega on algklassilaste taskuraha samas suurusjärgus, kuid põhikooliealistele antav taskuraha jääb Skandinaaviamaade keskmisele alla,» ütles Rebane.
Peaaegu kõik küsitletud vanematest on seisukohal, et rahaasjade kohta õigete tõekspidamiste kujundamine lastes on eeskätt nende endi kohustus, kuid suur osa eeldab sellelaadset panust ka koolidelt ning samuti riigilt ja finantsasutustelt. 87 protsenti lastevanematest leidis, et teismeliste finantskirjaoskuse arendamine võiks olla koolide õppekava kohustuslik osa.