Erinevatest tingimustest annab aimu sõna «torm» lahtiseletamine: kui ühe seltsi tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 18 meetrit sekundis, siis teisel seltsil võib olla tormi kriteeriumiks 21 meetrit sekundis puhuv tuul ning kolmas selts ei pruugi oma tingimustes tuule kiirust üldse märkidagi.
Seega tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt läbi lugeda kindlustustingimused, kus on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Samuti tuleb süveneda lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel puudub kindlustusandjal kohustus kahjusid hüvitada. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Kodukindlustuse puhul pakuvad kindlustusseltsid võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Sellise paketi puhul saab üldjuhul hüvitist, kui välgulöögist on maja süttinud või saanud muid kahjustusi. Samuti on üldjuhul kindlustusjuhtum see, kui tormituul kahjustas näiteks katust või langes hoonele puu.
Samas kui äike tekitas elektrisüsteemis ülepinge ning telekas ja külmkapp selle tagajärjel rikki läksid, siis selline juhtum on üldjuhul kirjas välistusena, mille puhul hüvitist ei maksta.
Üldjuhul on ülepingest tekkivate kodumasinate ja olmeelektroonika kahjude vastu võimalik kindlustada kõige laiemat kindlustuskaitset pakkuva koguriskikindlustusega, kuid ka selle puhul tasub teada, et erinevate seltside koguriskikindlustuse tingimused on erinevad ning kõik seltsid ei pruugi koguriskikindlustuse raames äikesekahju tagajärjel töötamast lakanud olmeelektroonikat siiski kindlustada.