/nginx/o/2011/06/27/644718t1he39d.jpg)
Radikaalne nõudmine, et Euroopa pankade nõukogud koosneksid kolmandiku ulatuses naisterahvastest, pannakse Brüsseli tippametnike nääklemise tõttu ilmselt riiulile.
Naisvolinik nahutab naispankurite kvooti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni ettevõttejuhtimise reeglite projektis oli algselt karm punkt: naiste protsent pankade nõukogudes peab olema vähemalt 30 protsenti.
«Grupimõtlemise vältimiseks ja kriitiliste ettepanekute laekumise soodustamiseks peavad krediidiasutuste juhatused olema piisavalt mitmekesised, seda nii vanuse, soo, geograafilise päritolu kui haridusliku ja professionaalse tausta poolest,» seisis eelnõus, mille koostas ELi sisturuvoliniku Michel Barnier’ büroo.
«Eriti oluline on sooline tasakaal, et tagada demograafilise reaalsuse adekvaatne esindatus.»
Nagu selgub, on plaanile aga vastu astunud õigusvolinik Viviane Reding, kes on varasemalt olnud soolise võrdõiguslikkuse debati juhtfiguure.
Märtsis kohtus Reding börsiettevõtete tegevjuhtide ja nõukogude esimeestega ja arutas nendega naiste vähese esindatuse teemadel. Reding soovis tookord, et viimased tõstaksid vabatahtlikult naiste osakaalu nõukogudes 2015. aastaks 30 protsendi ja 2020. aastaks 40 protsendi peale.
Nüüd ütleb õigusvolinik: «Ma ei ole kunagi kvootide fänn olnud... Ma usun, et probleem laheneks kõige paremini iseregulatsiooni teel.»
Kui iseregulatsioon läbi kukub, on volinik «valmis tegutsema, et ELi tasandil läbimurre saavutada».
Õigusvoliniku büroo ei soovinud eelnõuettepanekuid kommenteerida.
Euroopa 500 suurima börsiettevõtte nõukogudes on naiste osakaal alla 3 protsendi. Naissoost on iga kümnes tegevjuht.
Euroopa 10 suurima panga nõukogudes on naisliikmete protsent hetkel 15.
Copyright The Financial Times Limited 2011.