/nginx/o/2009/12/14/282630t1hed23.jpg)
Saksa ettevõtetele teeb Eestis enim muret siinsete hankekonkursside vähene läbipaistvus, näitab väliskaubanduskodade küsitlus.
Saksa firmadele teevad muret Eesti hankekonkursid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtetel paluti hinnata asukohamaad 24 kategoorias skaalal, kus 1 tähendab täielikku rahulolu ning 5 rahulolematust. Eesti puhul pälvis kõige negatiivsema hinnangu ehk 3,19 hanketingimuste läbipaistvus. Madal oli rahulolu ka kutsehariduse kvaliteediga (3,0). Kõige positiivsemaid hinnanguid saanud tegurite seas olid Eesti poliitiline stabiilsus (2,06) ning maksusüsteem ja -haldus (2,16).
Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega pälvis Eesti positiivseid hinnanguid. Eesti sai kõigist teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest parema hinde tervelt 13 kategoorias, nende hulgas poliitiline stabiilsus, maksusüsteem ja raamatupidamine.
Saksa väliskaubanduskodade korraldatud konjunktuuriuuringus osales 943 saksa ettevõtet 16 Kesk- ja Ida-Euroopa maalt, teatas Saksa-Balti kaubanduskoda.
Kesk- ja Ida-Euroopa on saksa majanduse jaoks Aasia kõrval tähtsamaid kasvavaid majandusturge. 2009. aasta seisuga on saksa ettevõtjad kümnesse Ida-Euroopa Euroopa Liidu maasse investeerinud ligi 80 miljardit eurot. See moodustab 8 protsenti kõikidest saksa otseinvesteeringutest välismaale.
Endiselt hindab peaaegu iga teine küsitletud ettevõte tänast makromajanduslikku olukorda halvaks. Ainult Poolas, Eestis, Tšehhis ja Slovakkias vastanute seas on enamuses positiivsed vastused. Majandusarengu ootused on eriti positiivsed kolmes Balti riigis.
Rohkem kui 90 protsenti vastanutest prognoosis oma ettevõtte majandusolukorra edasist paranemist tänavu või vähemalt stabiilset arengut. Kõige kõrgemad on ettevõtete ootused Eestis ja Albaanias.
Positiivseid hoiakuid peegeldavad ka ettevõtete investeerimis- ja tegevuskavad: Rohkem kui kolmandik küsitletuist plaanib rohkem investeerida ja värvata rohkem tööjõudu, pooled plaanivad oma kapitali –ja personali samal tasemel hoida.
Positiivseid kasvuimpulsse piirab aga oskustööliste vähesus. Üha enam kritiseerivad ettevõtted peaaegu kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa maades kutseharidussüsteeme, kuna need on võimelised vaid mõningal määral leevendama oskustööjõu puudust. Ka ei ole vastanud peaaegu kõikides maades rahul seniste korruptsiooni ja kuritegevuse vastu võitlemise meetmetega, avalike hankekonkursside läbipaistvuse ning riigiaparaadi efektiivsusega.
Siiski jääb suur enamus saksa investoritest Kesk- ja Ida-Euroopas oma külalismaale truuks. 76 protsenti küsitletuist väitis, et nad kordaksid oma investeeringuid tänastes tingimustes. Kõige rahulolevamad on ettevõtted Eestis ja Poolas.
Asukohamaa atraktiivsuse edetabelis sai juba mitmendat korda järjest esikoha Tšehhi. 2. koht läks taas Poolale Sloveenia ja Slovakkia ees. Balti riigid parandasid oma positsiooni mitme koha võrra - Eesti pälvis 5., Leedu 6. ja Läti 9. koha.