/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/06/26/644360t1hdace.jpg)
Läinud nädala lõpul Brüsselis kogunenud Euroopa Ülemkogu keskendus Kreeka probleemile. Tõepoolest, kaalul on märksa enam kui lihtsalt Kreeka võime laene maksta, kaalul on kogu Euroopa finantssüsteemi tervis.
Juhtkiri: Euroopa ootab Kreeka leppimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paradoksaalselt näivad aga kõik teised olevat olukorra pärast enam mures, valmis kompromisse otsima ja kokkulepetele jõudma kui Kreeka ise.
Kes oleks võinud arvata, et ELi liikmesriikide vahel sünnib kokkulepe lihtsamini kui ühe riigi sees. Euroopa ootab praegu hinge kinni pidades, mida Kreeka valitsus eelarvekärbete kohta otsustab. Kreeka uus peaminister Georgios Papandreou süüdistab riigi hädades liiga suurt avalikku sektorit ja lubab põhjalikke muudatusi. Juba homme peaks Kreeka parlament hääletama uue nelja-aastase kärpekava üle. Sellega peaks Kreeka näitama, et suudab mõelda valdkonnaüleselt nii riigi kui ka laiemalt Euroopa tuleviku peale – Ateena maksevõimetus võib doominoefektina mõjuda kogu eurotsoonile.
Kuid hoolimata ELi ja IMFi üleskutsetest Kreekale leida erakondade vahel poliitiline kokkulepe, on opositsioon lubanud hääletada kärpekava vastu. Ehkki Kreeka valitsus suutis läinud nädalal umbusaldushääletuse üle elada, ei ole teada, kas kärpekavaga sama hästi läheb.
Arvata on, et kui Kreeka kokkuleppele ei jõua, järgnevad sellele pigem uued läbirääkimised kui eurotsoonist lahkumine. Juttu, et Kreeka peaks rahvusvaluuta tagasi võtma, ei saa tõsiselt võtta. Praeguse savijalgadel seisva majandusega taas rahvusvaluutale üle minna ei ole isegi mõttemänguna tõsiseltvõetav.
Samas ei ole kiita ka ülejäänud eurotsooni olukord. Ehkki on loota, et Kreeka kitsikus mõjub hoiatusena Hispaaniale ja Iirimaale, aidates ära hoida samasugust stsenaariumi, ei ole ometi kadunud oht, et kriis levib teistessegi maadesse.
Veidra värvingu andis ülemkogule Kreeka võlakriisi arutelu eel ringelnud brošüür, milles tutvustatakse uut, 240 miljoni eurost ELi ametihoonet ja mis ajendas Suurbritannia peaministrit David Cameroni karmilt Brüsseli eliidi «kuldse puuri» mentaliteeti ründama.
Tuleb tunnistada, et hiiglasliku ja küllalt edeva hoone ehitamine ajal, mil Euroopa riikide liidrid kogunevad arutama majanduskriisi probleeme ja kogu kontinendi kodanikud on sunnitud kõvasti kokku hoidma, mõjub elukaugena. Tekib küsimus, kas Kreeka on ainus, kes probleemi tõsidust teadvustada ei suuda, või võib samasse ritta seada ka Brüsseli ametnikud.