/nginx/o/2011/06/26/643970t1h38b7.jpg)
Eurokriisiga võitlevad Euroopa liidrid on viimaste kuude jooksul kulutanud oma energiat majandusreformide «pakti» kavandamisele, mis võib analüütikute sõnutsi küll lahendada järgmise kriisi, kuid on praeguse puhul tulutu.
Euroliit lahendab «järgmist» kriisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu juhtide hinnangul ei ole pikaleveninud protsess tühja läinud. Nad väidavad, et mitmed riigid, mis pikemat aega majandusreformidele vastu seisid – eriti Portugal ja Kreeka – on nüüd oma probleemidega tegelema hakanud ja kärbivad riigivõlga.
Ametnike uskumust mööda peaks mainitud tegevus riigieelarved ajapikku terveks ravima.
«Ma olin 1990. aastail Rootsis tunnistajaks väga sügavale majanduslangusele. Meil läks umbes seitse-kaheksa aastat, et need probleemid tegelikult lahendada,» ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.
«Problemaatiliste riikide puhul võib praegu täheldada esimesi katseid midagi ette võtta, aga ilmselt läheb tükk aega, enne kui saavad lahendatud sügavalt juurdunud probleemid, millega oleks tulnud tegeleda väga palju aastaid tagasi.»
Mujal maailmas, sealhulgas USAs, on poliitikud aga üha enam mures selle kuude kaupa kestnud ülimalt avaliku ahastamise ja abituse pärast.
«Kriisiohjamise rusikareegel on ilmne: lihtne, selge, ühtne ja deklaratiivne strateegia,» ütles USA rahandusminister Timothy Geithner lõppenud nädalal Atlandi tagant kostva nääklemise peale.
Eriti kurnavaks on kujunenud Euroopa debatt selle üle, kuidas käia ümber eraviisiliste võlakirjahoidjatega. Saksamaa ähvardab juba mitu nädalat, et sunnib Kreeka riigivõlakirjade hoidjatele peale uued instrumendid, mille pealt ei makstaks seitse aastat mitte midagi.
Berliin on nõudnud, et euroala permanentse 500 miljardi eurose päästefondi poolt väljastatud võlakirjadele tuleb omistada eelistatud staatus, andes mõista, et restruktureerimise korral kannataksid eraviisilised võlausaldajad.
Järgmisel tippkohtumisel hüljatakse ametlikult mõlemad ideed.
Nii mõnigi Saksa analüütik on väitnud, et kogu see ettevõtmine oli poliitiline paratamatus – vajalik veenmaks Saksa valijaid, et kantsler Angela Merkel andis oma parima kärpimaks riiklikke kulutusi euroala nõrkade väljaupitamisel.
Tulemuseks oli aga siiski paras segadus. Nii näiteks tõi avalik vaidlus kaasa hoiatused kõikidelt suurematelt reitinguagentuuridelt – päädides Kreeka reitingu kukutamisega pankrotitaseme vahetusse lähedusse, jättes liidritele minimaalselt manööverdamisruumi.
«Euroopa on nüüd poliitilise ja tsivilisatsioonilise kriisi lõksus,» ütles Poola peaminister Donald Tusk.
«Keegi seda kõva häälega veel välja ei ütle, aga me kõik tajume: Euroopa Liidu tulevik on küsimärgi all.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.