Osa Järvamaa viljast jääbki tänavu põllule

Ministri hinnangul on sel aastal probleeme söögiteravilja koguse ja kvaliteediga. Foto: Peeter Kümmel/ Sakala.

Järvamaa põldudel sirgus tänavu hea teraviljasaak, kuid vihmarohke sügise tõttu jäi osa sellest koristamata, sest vettinud maa ei kandnud enam kombaine.

Tammsaare Agro juhataja Agu Sammelselg tunnistas Järva Teatajale, et kuigi osa saagist jäi põllule, pole ettevõte suurt kahju kannatanud. «Võrreldes paljude teiste põllumeestega ei tasu meie kahjust rääkidagi,» lisas ta.

Sammelselg täpsustas, et teravilja jäi põllule kõigest hektari jagu seal, kus põld oli sedavõrd pehme, et ei kandnud kombaini.

Kuivatamisele kolm korda rohkem raha

Tammsaare Agro teraviljasaak oli Sammelselja hinnangul hea, kuid vihmase sügise tõttu ei saanud kogu head saaki salve. «Mõnel põllul oli vili nii maas, et kätte saime üksnes kolmandiku,» sõnas ta.

Kuigi aitades teravilja jätkub, loodab Sammelselg, et liigniiskus pole viljale kahju teinud ja see kõlbab loomasöödaks.

Sammelselg täpsustas, et Tammsaare Agro toiduvilja ei kasvata, vaid teravili läheb loomasöödaks, mistõttu polegi kahjud suured.

Toiduvilja sai Sammelselja teada Eesti põldudelt tänavu vähe, lisaks ei kõlba see kvaliteedilt inimtoiduks, vaid läheb loomadele. See on ka üks põhjus, miks söödavilja hinnad on langenud. «Kui loomad saavad tänavu kodumaist vilja süüa, siis inimtoiduks tuuakse seda kindlasti piiri tagant,» ütles ta.

Rapsi kasvab Tammsaare Agro veel viiel hektarit, aga selle lõikamisele on Sammelselg juba käega löönud. «Põld on pehme ja peale ei saa niipea,» põhjendas ta.

Sammelselg ütles, et loomadele talveks sööta jätkub, kuid midagi rõõmustavat mööduvast aastast põllumeestel meenutada pole. «Silo tuli tänavu kallilt kätte, sest kevadel polnud, mida niita ja piimahind on ka langenud,» selgitas ta.

Metstaguse Agro juhataja Teet Kallakmaa ütles, et vili on ammu koristatud ja nii rikkalikku saaki, kui tänavu kasvas, ei mäleta ta enam ammu. «Et sügis oli koristuseks kehv, jäi omajagu ka põllule,» märkis ta.

Metstaguse Agrol pääses kombain küll kõikidele põldudele, kuid kohati oli vili nii lamandunud, et kolmandikku teradest ei õnnestunud kombainil kätte saada.

Kuigi Kallakmaa on saagiga rahul, pole kvaliteet liigniiskuse tõttu kiita. Samuti ei kannata tema meelest mingit kriitikat teravilja hind, mis on kukkunud nii madalaks, et isegi koos toetustega ei anna tegevus kasumit.

Kallakmaa selgitas, et valusa hoobi andis põllumeeste rahakoti pihta viljakuivatus, millele kulus eelmiste aastatega võrreldes raha kolm korda rohkem. «Lisaks sellele, et vilja tuli kuivatada kaua, kallinesid ka kütused,» lisas ta.

Kallakmaa ütles, et väetisedki on kallinenud, mistõttu tuleb igat senti hoolikalt lugeda. Nii plaanibki Kallakmaa järgmisel aastal kompleksväetist mitte osta. «Ühe aasta võib sedasi raha kokku hoida, kuid lämmastikväetist tuleb ikka osta,» sõnas ta.

Kuigi Metstaguse põldudel on künd juba tehtud, ei saa Kallakmaa süda rahu, sest on piimakombinaadist kuulnud, et piimakilo kokkuostuhind langeb järgmisel kuul praeguselt 4.30 kroonilt neljale kroonile. «Alla viie krooni ei tasu piima tootmine ennast ära ja nüüd ongi sellest juba kroon puudu,» märkis ta.

Väetist tasub tuua välismaalt

Niinemetsa talu peremees Aavo Nugis kasvatab teravilja ja rapsi ligi sajal hektaril, millest koristamata jäi tänavu kolm-neli hektarit. «Ka neil põldudel, kuhu kombain peale sai, jäi osa saagist põllule, sest kadu oli suur,» ütles ta.

Kui kuldse sügise puhul kestab Niinemetsa talus viljalõikus paar nädalat, sõitis tänavu Nugis kombainiga põllule augusti lõpul ja lõpetas töö oktoobris.

Saagi kohta ei öelnud ka Nugis ühtegi halba sõna, sest teravili kasvas hästi, üksnes kokkuostuhinnad on kõvasti langenud. «Minul on müügilepingud juba varem sõlmitud, seetõttu ei pidanud müüma nii odavalt, kui sügisel hinnad kukkusid,» selgitas ta.

Kütuse ja väetise kallinemine tähendas sajahektarilisele Niinemetsa talule tänavu 300 000 krooni lisakulu. «Kütus on õnneks natuke odavamaks läinud, lugesin lehest, et ka väetisehinnad pidid kukkuma,» lausus Nugis. «Kui see nii läheb, võib teraviljakasvatus äragi tasuda, praegu tuleme kuidagi ots otsaga kokku.»

Kui väetised kevadeks ei odavne, kavatseb Nugis koos paari mehega välismaalt väetist hankida. «Soomes oli kevadel väetis Eestiga võrreldes tuntavalt odavam,» lisas ta.

Nugise ütlust mööda on teravilja kokkuostjad ja väetisemüüjad välismaa ettevõtted, seepärast kahtlustab ta, et nad on hinnas kokku leppinud.