/nginx/o/2011/06/22/640684t1h4049.jpg)
Maausku Ahto Kaasik ei oska seletada, miks jaaniajal või leedoajal, nagu ta vana sõnaga ütleb, oli maarahval komme lihatoitudest üle vaadata ja nende asemel eelistati hoopis piimatoite.
Eestlase jaanikusöök on sõir, mitte šašlõkk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vorstide või liha grillimiseks on suvel päevi maa ja ilm, miks seda siis just pühal leedoõhtul peaks tegema,» imestab maausulisi ühendava Maavalla Koja juhatuse vanem ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse eestvedaja Ahto Kaasik Õhtulehele.
Ta lisab, et liha pole sellel päeval üldse oluline, hoopis piimatoidud on tähtsad. Juba nädal, mõnel pool koguni kuu enne leedoaega hakati pühadeks piima varuma ja sellest roogasid valmistama.
Või, kohupiim, hapupiim, sõir, munavõi on selle tähtpäeva toidud. Need tuuakse lõkke äärde ja igast toidust ohverdatud raasuke ka tulle – see peaks tagama, et piima jätkuks edaspidi rohkem, et lehmade piimaand oleks parem, et piim ei läheks halvaks. Ka saiad, pirukad, koogid kuuluvad leedoõhtu toitude sekka.