/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2008/08/27/69137t1h58b3.jpg)
Elektrist tingitud õnnetusjuhtumid võib jagada kahte ossa: elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud.
Jüri Laurson: elektriohutusnõuded on rangelt järgimiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika järgi puhkeb Eestis aastas ligi 200 elektrist põhjustatud tulekahju. 2010. aastal oli elektriga 31 sellist õnnetusjuhtumit, mis kolmele inimesele lõppes surmaga, neli said raskelt vigastada ja 24 kergemalt kannatada.
Elektriohutusnõuded on Eestis kehtestatud elektriohutusseadusega. Viimaste aastate õnnetustest aga nähtub, et riiklikul tasemel on elektriohutusalane ennetustöö unarusse jäänud ja seetõttu esineb meil kurioosseid elektriohutusnõuete rikkumisi. Näiteks juhtus paar aastat tagasi inimese lauslollusest surmaga lõppenud õnnetus, kus täies tööeas töömees tahtis metalli lõikamiseks ühendada 15 000 kV kõrgepingeliinile ketaslõikurit 220 V ja sai surmava elektrilöögi.
Tundub, et paljud inimesed on kaotanud elektriohutunde. Õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks on hädavajalik, et elektriohutusalane selgitustöö jõuaks iga inimeseni. Elektriohu selgitamisega tuleks alustada juba lasteaias ja koolis.
Lasteaedade jaoks võiks olla koostatud elektriohtusid kajastav brošüür, kus oleks piltlikult näidatud sageli kodudes esinevaid elektriohte.
Õnnetusi põhjustab sageli igasuguste ajutiste elektrijuhtmete kasutamine ning vananenud ja tänapäeva nõuetele mittevastav elektripaigaldis hoones. Erilist tähelepanu tuleb pöörata müügilolevate elektritoodete kvaliteedile. Tehnilise järelevalve amet kontrollis poodides müüdavate märgutulelülitiga pistikupesade pikendusjuhtmete tootekvaliteeti ning selgus, et neljast kontrollitust kaks ei vastanud nõuetele.
Eriti paneb mõtlema poodides müüdavate lahtise küttespiraaliga plastmassist kattega 220 V, 2000 W soojapuhurite elektriohutusele vastavus. Puhur on ehitatud nii, et lapsel on võimalik pista sõrm läbi plastmassist kaitseavade voolu all oleva küttespiraalini ning kui ta samal ajal puutub kokku metallist keskkütteradiaatoriga või mõne muu maandatud seadmega, võib ta saada surmava elektrilöögi.
Kasutusjuhendis on küll kirjas, et puhuri kasutamisel tuleb järgida põhilisi ettevaatusabinõusid elektrilöögi, põletuste ja muude kahjustuste vältimiseks. Samuti on öeldud, et puhurit ei tohi jätta järelevalveta, eriti laste ja puuetega inimeste juuresolekul. Kõige arusaamatumaks jääb ostjale kasutusjuhendis hoiatus, et seade on mõeldud ainult era-, mitte kaubanduslikuks kasutamiseks. Mida see hoiatus peaks tähendama? Kuna ohtlike puhurite hind ulatub 30 euroni, võib järeldada, et inimese elu ei maksa meil tänapäeval midagi.
Järelevalve tegevuses esineb kaks suunda: turujärelevalve ning kasutusel olevate elektriseadmete ja -paigaldiste nõuetekohasuse järelevalve. Nähtavasti pole tehnilise järelevalve amet suuteline teostama järjepidevalt turujärelevalvet, et kaitsta tarbijaid ohtlike toodete turule jõudmise eest.
Elektriohutuse tagamiseks on oluline elektriohutusnõuete arendamine ja nende nõuete täitmise järelevalve. Kahjuks jätab riiklikul tasemel elektriohutusalane järelevalve, teavitus, koolitus ja nõustamine soovida, sest praeguse minikoosseisuga tehnilise järelevalve amet pole lihtsalt suuteline adekvaatselt temale pandud eesmärke täitma.
Elektriõnnetuste vältimiseks on hädavajalik anda välja lihtsas eesti keeles elektriohutuse meelespea, kus oleks käsitletud elektriohutuse tagamise viise ning lihtsalt ja lühidalt selgitatud, mida iga inimene peaks elektriohutusest õnnetuste vältimiseks teadma. Samuti oleks vajalik kirjeldada, kuidas tegutseda elektrist tingitud õnnetuste korral.