Kuum: palgad ei pea kasvama majandusega samas tempos

Bussijuhtide streigi plakatid. Foto: Mihkel Maripuu

Palgad ei pea kasvama majandusega samas tempos, kuna majanduskasv võib olla tingitud töötegijate arvu kasvust, mitte tootlikkuse tõusust, selgitas konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum.

Eestis kasvasid keskmised tööjõukulud ühe töötunni kohta I kvartalis vähem kui ELis keskmiselt, seda hoolimata faktist, et Eesti majanduskasv oli I kvartalis ELi kiireim. Seda kommenteerides ütles Kuum kõigepealt, et üks kvartal on liiga lühike aeg kaugemate järelduste tegemiseks. Piisav aeg oleks terve aasta.

Küll aga tõi Kuum lihtsa näite, miks pole põhjust arvata, et palgad peaks majandusega samas tempos kasvama. Kui muutumatu töötajate arvuga kasvab SKT näiteks 5 protsenti, siis ilmselgelt on tootlikkus tõusnud ning  palgatõus  õigustatud. Kui aga 5-protsendise SKT kasvu juures kasvab töötegijate arv ka 5 protsenti, siis tootlikkus nähtavasti tõusnud ei ole ning palku ei tuleks tõsta, sest tootlikkuse kasvust kiirem palgatõus ohustab ettevõtete konkurentsivõimet ja tulevast majanduskasvu.

Kuna Eesti kõrge töötus on viimastel kuudel jõudsalt vähenenud, siis võib oletada, et meie majanduskasv tuleneb suuresti töötegijate arvu kasvust, mitte vaid tootlikkuse tõusust. Eestis kasvas tööhõive I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,5 protsenti. ELis oli kasv vaid 0,3 ning euroalas 0,1 protsenti. Töötuse langus on Eestis olnud viimastel kiirem kui üheski teises ELi riigis.

Samas on Eesti töötuse tase endiselt üle ELi keskmise. «Kui tööturul on [tööjõu] pakkumine suur siis töö hind [ehk palk] ei tõuse nii kiiresti,» märkis Kuum.

Tema sõnul on praegu palkade kasv «täiesti selgelt kontrolli all», samas tuleb tähelepanelikult jälgida, et see liiga kiireks ei muutuks, ehkki sotsiaalses plaanis on vajadus palgatõusuks kindlasti olemas.

Samas on keeruline midagi liigkiire palgatõusu vältimiseks ette võtta. Vaevalt, et ettevõtted vabatahtlikult tõstavad palku liiga kiiresti. Vahel sunnib aga turuolukord neid palku kiiremini tõstma, kui tõuseb nende tootlikkus.

Kui ettevõttel läheb hästi siis on seal palgatõus põhjendatud, kui firma rahalised vahendid seda lubavad, selgitas Kuum. «Aga kuna paljud ettevõtted, kes tahavad töötajaid juurde võtta, peavad võtma juba selle hinnaga, mida maksab edukas ettevõte, siis võib tekkida palju ettevõtteid, kes on sunnitud tööjõu eest rohkem maksma, kui tootlikkus seda võimaldaks, sest turul on lihtsalt hind kõrgem.»

Nii nagu kaupade liiga kiiret kallinemist, aitaks ka tööjõu hinna ehk palkade liigkiiret tõusu vältida piisava konkurentsi olemasolu turul, vastavalt siis kaubaturul ja tööjõuturul.

«Me ei saa ainult loota konkurentsile,» märkis Kuum samas. «Konkurents kipub nõrgaks jääma, kuna suur mõju on välisturul, kus nõudlus on hea olnud. Võib rääkida olukorrast, kus tööjõu hinda mõjutavad need ettevõtted, kes müüvad välisturule.» Ehk siis edukalt eksportivad ettevõtted, kus kiire palgatõus võib õigustatud olla, paraku võivad palkade tõstmisega põhjustada üldise palgakasvu liigkiireks muutumise.

Lisaks konkurentsi edendamisele saavad palgakasvu liiga kiireks muutumist vältida aidata ekspertide ja meedia hoiatused, muud suurt ei olegi teha, tõdes Kuum. «Ega pidurite ette panna ei saa, kuna tööjõu hind kujuneb turul.»