Juhtkiri: mis siis reisijatest sai

Foto: Urmas Nemvalts

Reiskorraldamine pole naljaasi. Iga eestlane peaks seda taipama kas või ainuüksi tänu sellele, et kõik me teame peast Ellen Niidu ja Gustav Ernesaksa lastelaulu «Rongisõit». Reiskorraldaja, nagu kõik muudki asjaosalised, peab olema tähelepanelik, aga rongijuhist piilupart jäi teatavasti tukkuma ja rong läks kraavi. Ellen Niit ongi järgmisse salmi kirjutanud küsimuse, mis kõlab täiesti asjakohaselt ka reisifirmade pankrottidest rääkides: «Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?»

Turismifirma pankrot tähendab reisijatele mõistagi ebamugavusi, ent üksiti näeme ka seda, et tagatisraha süsteemil on mõtet küll. Sellega tagatakse esmalt see, et pahaaimatud turistid ei jää võõras kohas päris hätta, vaid nende koju tagasi toomise kulud saavad kaetud, ning paremal juhul saavad midagi oma rahast tagasi ka need, kes on reisi eest maksnud, ent pole veel võõrale maale jõudnud.

Masu järellainetes on juba kadunud terve hulk turismifirmasid. Eelmise nädala lõpus oli sunnitud ennast konkurentsis lööduks tunnistama Estour.

Reisikorraldajad omalt poolt on hakanud kasutama tagatisraha suurust täiendava müügiargumendina, et klientide usaldust võita. Paljude reisibüroode kodulehtedelt saab lugeda, kui suur nende tagatisraha on. Just meie oleme need, kes praeguses raskes heitluses turu pärast ellu jäävad, on nende sõnum. Teisalt ütlevad selle valdkonna ­ettevõtjad, et lähiajal võib uudiseid turuvõitluses allajäänute kohta tulla veelgi.

Väidetavalt on reiside müügimahud küll võrreldes sügavaima masuajaga kasvama hakanud, ent nõrgema rahalise seljatagusega ettevõtjate probleeme see automaatselt ei lahenda.

Turu madalseis ja sellega kaasnev pingeline rebimine ellujäämise pärast ahvatles paljusid müüma reise alla omahinna. On päevselge, et sedasorti mängust pudenevad kõhnema rahakotiga tegijad ühel hetkel välja. Lisaks on üldised olud, näiteks araabia kevade sündmused, seadnud reisikorraldajad vajaduse ette teha kiireid ümberkorraldusi sihtkohtade valikul.

Tõusnud nafta hind kasvatab lennupiletite maksumust ning üksiti tähendab see ju seda, et reis läheb varem planeeritust kallimaks ning kui kliendid pole valmis lisaraha maksma, kahandab see reisikorraldaja tulu. Kokkuvõttes jäävadki alles need ettevõtted, kes on ootamatusteks paremini valmistunud nii töökorralduse kui ka rahavarude mõttes.

Loomulikult on kahju, kui reisikorraldusest saab taas üks valdkond, kus meie kohalikel ettevõtjatel on vähe võimalust kaasa mängida.