Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/20/636874t1haa11.jpg)
Kõik roosid pole sugugi pirtsakad ega hoolitseja suhtes ülinõudlikud, on neidki sorte, mille vastu tasub huvi tunda nii algajatel kui ka neil, kes soovivad võimalikult vähese vaevaga aeda suurepärast roosilõhna.
Sellisteks sortideks on pargiroosidest kurdlehise roosi sordid. Neid võib nimetada ka kõige iseseisvamateks roosideks, kuna nende eelisteks on väga hea külmakindlus, tugev haigustele vastupidav lehestik ja õitsemine varasuvest sügiseni. See kõik võimaldab suhteliselt lihtsalt kasvatada suurepäraseid roose.
Kõrgemakasvulistest võib algajale soovitada järgmisi sorte:
- «Hansa » – punakasvioletsete tihedalt täidetud õitega
- «Pierette» – 10-12cm suurte kohevalt täidetud õitega
- «Darts’ Defender» – violetjasroosade õitega ja eriliselt läikiva lehestikuga
- «Martin Frobisher» – kreemjalt õrnroosade õitega, mille südamikus palju väikeseid keerduvaid kroonlehti
Madalamakasvulistest:
- «Moje Hammarberg»– violetjaspunaste väga meeldivalt lõhnavate õitega ja suurepärase ilusa tumeruhelise lehestikuga,
- «Rotes Meer» – suurte karmiinpunaste lihtõitega kaunitar
- «Schneezwerg» – ka hämaras silma hakkavate lumivalgete õitega , millele sügisel lisanduvad säravpunased viljad
- «Schneekoppe» – omapäraselt õrnlilla varjundiga hästi lõhnavad valged õied