/nginx/o/2011/06/20/636636t1hace6.jpg)
Eurotsooni rahandusministrid lükkasid ööl vastu esmaspäeva edasi Kreeka abilaenu järgmise 12 miljardi euro suuruse väljamakse, öeldes, et Ateena peab esmalt uued kärped ellu viima.
Euroala rahandusministrid lükkasid Kreeka laenu väljamakse edasi
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
20. juuni 2011, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrid teatasid seitsmetunnist arutelu kokkuvõtvas avalduses, et kui Kreeka parlament järjekordsed säästumeetmed ja riigivara müügi heaks kiidab, võidakse maksesuutmatuse äärel seisva Kreeka blokeeritud vahendid vabastada juuli keskpaigaks.
Kreeka vajab abilaenu, et oma varasemaid võlgu teenindada. Ateena maksesuutmatus võid doominoefektina kogu eurotsoonile mõjuda.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles esmaspäeval BNSile, et üks Kreeka abipaketi väljamakse edasilükkamise põhjus on Kreeka valitsusremont. «Kreekal on uus eelarvestrateegia ja selle põhjal tehakse ka kokkulepe uute võlgade suhtes.
Juuli alguses tullakse kokku, tehakse uus erakorraline eurogrupp ja vaadatakse jällegi tingimustele peale, et mida Kreeka täpselt tõotab teha ja mida parlament lubab teha,» rääkis Ligi.
Kreeka laenumehhanism põhineb Kreeka ja euroalasse 2010. aasta mai seisuga kuulunud liikmesriikide kahepoolsetel laenudel. Eesti praeguses Kreeka toetusprogrammis ei osale.
Rahandusministrid leppisid veel kokku, et kaalumisel oleva teise, umbes 100 miljardi euro suuruse Kreeka laenuabipaketi tarvis tuleb pankadel, pensionifondidel ja kindlustajatel leppida kokku mitteametlikus korras ja vabatahtlikult olemasolevate võlgade asendamine teistega, mille rahvusvahelised doonorid peagi suure tõenäosusega välja kuulutavad.
«Toonitasime jõuliselt, et Kreeka valitsus peab kuu lõpuks saatma korda tegusid, mis veenaksid meid, et kõik Kreeka võimude võetud kohustused on täidetud,» ütles eurotsooni juht, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker.
Ligi sõnul on viimase aja vaidlused erasektori kaasamise osas käinud selle üle, et kas kaasamine toimub vabatahtlikuna või sunniviisilisena. «Kokkulepe on selline, et see on ikkagi vabatahtlik.»
Ligi märkis, et tegemist on sisuliselt läbirääkimistega võlgade pikendamiseks. «Ainult riigid ei tule appi ja ei anna raha, et võlgu teenindada, vaid ka need kellel võlakirju on, räägivad vabatahtlikult läbi. See on olude sund ja riikide poolt ka selline poliitiline sund. Nii mõnigi riik saab oma parlamendi heakskiidu ainult juhul kui erasektori kaasamisest ka räägitakse.»
Kreeka peaminister Georgios Papandreou süüdistas pühapäeval parlamendis esinedes riigi hädades liiga suurt avalikku sektorit ja lubas põhjalikke muudatusi. Sotsialistide eelarveplaan, mis näeb ette 28,4 miljardi euro suuruseid kärpeid ja 50 miljardi eurost erastamistulu 2015. aastaks, on tekitanud kreeklastes rahulolematust.
Papandreou vahetas reedel valitsusremondi käigus välja mitu ministrit, teiste seas rahvarahutused vallandanud ja võimuparteis mässu põhjustanud säästuprogrammi põhiautori Giorgos Papakonstantinou.
Opositsioonilised paremtsentristid on seni keeldunud uusi säästumeetmeid toetamast.
«Peame ootame programmi lõpphääletust,» ütles Juncker Kreeka poliitilist olukorda kommenteerides.