/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/03/28/547017t1h5feb.jpg)
Pole mingi saladus, et Tallinna, aga ka teiste linnade ühissõidukid vahel hirmsasti haisevad. Koguni öökima ajavalt hullusti. Nii bussid kui trollid-trammid ja mõned liinid veel eriti.
Sirje Niitra: miks nad haisevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutlesime ühes sünnipäevaseltskonnas, miks ometi. Kohalolnud giidi ametit pidav naine, kes palju reisinud, teadis rääkida, et ka Soomes oldi selle probleemiga mõne aja eest hädas, kuid siis võeti seal kasutusele mitmed riiklikud meetmed ja enam seal ühistransport ei haise.
Kõige lihtsam oleks haisukotid ühissõidukist välja visata. Kui reisisaatjad Tallinna bussidesse ilmusid, siis oli ka juttu, et üheks nende vähestest ülesannetest on oma paha lõhnaga kaassõitjaid häirivate kodanike uksest välja toimetamine. Kui palju seda tehti, pole teada.
Kindlasti on ka neid, kes lihtsalt ennast piisavalt pesta ja kasida ei viitsi. Ja ka neid, kel pole puhtuse pidamise harjumust. Aga usun, et neid on vähemuses.
On palju haigusi, millega võib hais kaasneda. Vanematel inimestel võib olla uriini- või koguni roojapidamatus. Need on meditsiinilised probleemid, mille vastu tohtrid ka rohtu soovitada oskavad.
Vanad inimesed võivad enese harimise kas siis dementsusest või lihtsalt halva mälu tõttu ära unustada, nagu nad unustavad vahel ka tablette võtta.
Aga peamine põhjus on võimaluste puudumine või vähesus. Kui palju meil avalikke saunu alles jäänud on? Üksikud. Aga meie linnades on ikka veel terveid piirkondi, kus majades pole sooja vett, vahel tuleb isegi külma vett õues asuvast kaevust tarida.
Sellest, kui kord aastas kogutakse Tallinnas kodutud kokku ja viiakse nad Raua tänava sauna, ilmselgelt ei piisa. Selliseid pesupäevi tuleks märksa sagedamini korraldada. Tohutu tung neil päevadel saunaruumidesse näitab, et huvi ja vajadus pesemise järele on olemas.
Sauna pidamine on kallis lõbu ja eks seetõttu ongi need üksteise järel välja surnud. Pärnus pandi mõne aasta eest Ülejõe saun kinni, ehkki piirkonnas on palju vanu inimesi, kelle seas see väga populaarne oli. Nüüd on suvepealinna vaid üks avalik saun järele jäänud. Tallinnas käib Kivimäe sauna kordategemise üle juba pikemat aega kemplemine.
Mis oleks, kui kohalikud omavalitsused avalikele saunadele õla alla paneks, et need ots otsaga kokku tuleks ja piletihind liiga kõrgeks ei keriks? Äkki leiab koguni riik selleks eraldi vahendeid?
Seda ei ole vaja teha mitte ainult sellepärast, et ebameeldiv hais kaaskodanikke ei lämmataks, vaid see on ka inimeste tervise hoidmise ja haiguste ennetamise vältimatu tingimus.