Millised taimed kasvavad edukalt ka varjulises aianurgas?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjukivirik.
Varjukivirik. Foto: Hansaplant

Sageli on suureks mureks puualuste pindade haljastamine. Enamik taimi ei ole kohanenud varjulistes kohtades kasvama ja nii näevad  sinna istutatud taimed sageli hõredad ja väheatraktiivsed välja.


Tõsi on aga see, et looduses tühja kohta ei ole ja tegelikult on varjulistes kohtades kasvavaid taimi piisavalt – tuleb nad ainult üles otsida. Varjutaimed on just huvitava kasvukujuga, paljude rohelise eri nüanssidega, põnevate mustriliste lehtedega, millel on võime särada isegi aia kõige pimedamas nurgas. Millised on aga tüüpolustikud aedades ja milliseid taimi sinna sobitada, et muuta pime aianurk eriliseks ja elavaks?

Suurte puude alused ja muru asendajad

Puudel, eriti aga kuusel ja kaskedel, on pinnapealne juurestik, mis tarbib puu alt kogu vee ja toitaineid. Nii jäävad enamik taimi ja muru puude all väga kiduraks. Sellistes kasvukohtades on mõistlik kasutada muru asemel vastupidavaid pinnakattetaimi.

• Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum ja tema sordid)
Väga vastupidav pinnakattetaim, kõrgus kuni 30 sentimeetrit, õitega koos 40-50 sentimeetrit. Lehestik roheline, efektne sügisvärvus.

• Viljatu kurereha (Geranium cantabrigense)
Eelmisest madalam 15-20 sentimeetrit, õitega 30 sentimeetrit, pooligihaljas. Kiirekasvuline, sobib hästi ka peenra serva, muru ja peenra vahele äärevalvuriks. Iga muruniitmisega võib äärevalvuri serva sirgeks lõigata.

• Siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata)
Igihaljas maasikalehti meenutavate lehtedega madal 10-15 sentimeetri kõrgune vaip. Õied kollased. Talub nii varjulist kui päikselist kasvukohta.

• Täpiline iminõges (Lamium maculatum)
Suurepärane pinnakattetaim varjulises ja kuivas kohas. Kasvab edukalt isegi kuuskede all.

• Tipmine puksrohi (Pachysandra)
Igihaljas valgete püstiste õisikutega ja roheliste läikivate lehtedega pinnakattetaim. Näeb aias alati kümme korda ilusam välja kui istikuna.

• Varjukivirik (Saxifraga umbrosa)
Kuigi enamik kivirikke on valguslembesed kiviktaimla taimed, siis varjukivirik eelistab kasvada varjus ja õitseb roosa vahuna juuni alguses. Varjukivirik suudab kasvada ka liivastel muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks.

Varjus kasvavad põõsad

• Okaspuudest armastavad varjulist kasvukohta mikrobioota ja jugapuud. Ka elupuud taluvad varjulist kohta päris hästi, kuid okaspuudest on varjutaim number üks siiski jugapuu. Jugapuudele meeldib viljakam muld, liigniisket kasvukohta tuleks jugapuudel vältida.

• Meserva iileks (Ilex meservae)
Eksootilise välimusega iileks on suurepärane igihaljas lehtpõõsas varjulises kasvukohas. Tumerohelised nahkjad lehed ja punased viljad talvel teevad temast eelkõige talvisel ajal ühe kaunima ilupõõsa. Vastupidavam kui läiklehine mahoonia.

Nipp! Nii iileksi kui ka jugapuu lõigatud oksad seisavad mitu nädalat haljana jõuluseadetes.

• Fortunei kikkapuu (Euonymus fortunei)
Madalad igihaljad värviliste lehtedega kääbuspõõsad. Näevad välja rohkem lilled kui põõsad.

• Rododendronid
Kõige suursugusemad ja efektsemad ilupõõsad rododendronid on just loodud kasvama varjulistes aedades. Hoolitse selle eest, et rododendroni muld oleks happeline, lubjast ja neutraalset mulda rododendron ei talu. Neutraalse mulla puhul raja rododendronite kasvatamiseks turbaaed.

Nipp! Kujunda varjuline kasutamata männimets vastupandamatuks rododendroni pargiks.

Värvirikas lillepeenar varjus

Varjuaia lilled on enamuses lehtdekoratiivsed, kuid nende hulgas leiab ka mitmed põnevad õitsejaid.

• Hostad
Hosta, on kõige suurema sordivalikuga püsilill varjulistel kasvukohtadel. Hostade fänne, seltse ja klubisid leidub üle maailma ja sorte on maailmas üle 3000. Hostade mitmekesisus ja sordivalik on nii lai, et praktiliselt on võimalik kogu aed kujundada hostadest, ilma et tekiks üksluisust. Valida on nii üle ühe meetri kõrgeks kasvavaid kui ka 10-15 sentimeetri kõrguseid kääbushostasid.

Hostad on aias väga vastupidavad taimed. Hostad kasvavad nii märgadel, parasniisketel kui ka kuivadel muldadel. Hostad kasvavad ka päikeselises kohas, kuid siis peaks muld olema võimalikult niiske. Kuivema mulla korral lähevad hostade lehed päikeselises kasvukohas pruunikaks. Kõige paremini edenevad päikeselises kasvukohas hostade roheliste lehtedega sordid. Pea meeles et hostade tõeline ilu avaldub aias paari aasta pärast pärast istutamist.

• Sõnajalad on taimed, mis mõjuvad oma roheluse ja rahuga aias maagiliselt. Sõnajalad on aeglase arenguga iidsed taimed, nende tõeline ilu avaldub aias nagu hostadelgi paar aastat pärast istutamist.

• Tiarell
Helmikpööristele välimuselt sarnased tiarellid on suurepärased rühma- ja pinnakattetaimed varjulistel aladel.

• Bergeenia
Vanaema aedadest tuntud klassikalised varjutaimed. Suurematel aladel tasub eelistada bergeenia põhiliiki või seemnest paljundatud soodsaid sorte, koduaias aga meristeemselt paljundatud sorte. Sortide õievärvid on intensiivsemad ja õitsemisaeg põhiliigist rikkalikum ja pikem.

• Lopsakad suurelehised püsililled laudleht ja rodgersia
Mõlemad suurte lehtedega püsililled mõjuvad varjuaias suursuguselt, lopsakalt ja eksootiliselt. Laudleht on meie kliimas kõige suuremate lehtedega püsilill. Laudlehe leht võib küündida isegi kuni ühe meetrise läbimõõduni.

Istuta oma varjulisele alale mõni põnev lill. Näiteks naljaka nime ja väljanägemisega norulill või väikeste punaste, kuid äärmiselt huvitavate õitega punane epimeedium. Kui kunagi peaks õnnestuma hankida kuldkingasid, siis tea, et varjuaed on aiaorhideede kasvukohaks.

Nipp! Tee laudlehe, rodgerisa ja hostadega oma varjuline aianurk eksootiliseks troopiliseks vihmametsaks.


Allikas: Hansaplant

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles