/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/11/03/89704t1h1fc5.jpg)
Eesti Panga asepresidendi Andres Suti kinnitusel Eesti pangandussüsteem erinevalt Läti Parex Bankast mingeid täiendavaid meetmeid ei vaja.
Eesti Pank: Parex Banka stsenaarium Eestit ei ohusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Sutt ütles BNSile, et Eesti pangandussüsteem on tugev ja usaldusväärne. «Olles täielikult integreerunud Põhjamaade pangandusturu ning sealsete suuremate pangagruppidega on Eestis tegutsevad pangad likviidsed, kapitali adekvaatsus kõrge ning kasumlikkus väga hea,» märkis Sutt.
Suti kinnitusel mingite täiendavate meetmete järele Eesti finantssüsteemi stabiilsuse hoidmisel hetkel vajadust ei ole.
«Loomulikult on Eesti valitsus ja keskpank vajaduse tekkimisel valmis kiiresti rakendama meetmeid pankade usaldusväärsuse kindlustamiseks, tehes seda koostöös Eestis tegutsevate pankade päritolumaade ja teiste meie regiooni riikidega,» ütles Sutt.
Suti sõnul tõstis Läti valitsuse otsus omandada 51 protsenti Parex Bankast Läti finantssüsteemi stabiilsust ning suurendas usaldust nii Läti kui kogu regiooni pangandussüsteemi vastu.
«Parex Banka klientidel muretsemiseks põhjust ei ole, kuna pank koos filiaalidega jätkab oma tavapärast tegevust,» lisas Sutt.
Läti valitsus ostis 51 protsenti riigi suuruselt teises kommertspangas Parex Banka. Valitsus võtab kontrollpaki kommertspangas üle Hipoteku un Zemes Banka (Hüpoteegi- ja maapank, HZB) kaudu. Valitsuse otsusega saab Parex bankast HZB tütarpank.
HZB saab endale 51 protsenti hääleõigusega aktsiatest; Parex banka omanikele Valerijs Karginsile ja Viktors Krasovickisele maksab riik kaks latti (umbes 44 krooni) kõikide aktsiate eest kokku.
Ülejäänud hääleõigusega aktsiad ehk 34 protsenti aktsiapakist läheb HZB-le tagatisena. Järelejäänud 15 protsenti aktsiatest kuuluvad väikeaktsionäridele.
Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul tugines valitsus Läti finants- ja kapitalituru komisjoni (LFKK) saadud teabele panga probleemide kohta.
Godmanis lisas, et ülevõtmine ei tähenda panga töö katkemist. «Pank on võimeline jätkama tööd ning valitsus võttis otsuse vastu eesmärgiga tagada pangale stabiilsus ja likviidsus. Vajalik on teha kõik võimalik, et vältida panga töös ja (Läti) finantssüsteemis segadusi,» märkis peaminister.
Godmanis eitas võimalust, et Läti valitsus kaalub sarnast käiku veel mõne Läti panga osas.
Peaminister lisas, et ei näe vajadust küsida Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või EL-ilt lisaabi riigi pangandussüsteemile.
Parex Banka on Läti suurim kohalikul kapitalil põhinev pank.