/nginx/o/2018/07/12/8774781t1hb7bc.jpg)
Sotsiaalministeerium, kes alles mõned päevad tagasi tegi ettepanekud tööõnnetuskindlustuse loomiseks ja töölepingu seaduse muudatusteks, tahab ette võtta ka töötute toetussüsteemi reformi. Nimelt kuulutas ministeerium välja hanke, millega otsitakse koostööpartnerit töötushüvitiste süsteemi analüüsimiseks.
«Ligi pooled Eesti töötutest elavad vaesuses. Ühelt poolt on selle põhjuseks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise ranged tingimused, teisalt hüvitiste suurus,» ütles tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. 2016. aastal elas suhtelises vaesuses 49,6 protsenti ja absoluutses vaesuses 20,4 protsenti töötutest.
«Samuti on õiguskantsler juhtinud tähelepanu, et töötushüvitiste süsteem ei ole piisavalt paindlik ega pole sammu pidanud töötamise uute trendidega. Nende probleemide lahendamiseks peame töötushüvitiste süsteemi muutma,» märkis Ehrlich.
Eestis pakuvad esmast kaitset töötusriski korral töötushüvitised – töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Töötuskindlustushüvitiste eesmärk on töötuse korral osaliselt kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek.
Töötutoetuse maksmise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal minimaalne sissetulek. 2018. aastal on töötutoetuse suurus 164,61 eurot kuus ja minimaalne töötuskindlustushüvitis 242,73 eurot.
Uuringu käigus töötatakse lähtuvalt Eesti töötushüvitiste süsteemi kitsaskohtadest ja rahvusvahelisest praktikast välja Eestile sobivad alternatiivsed lahendused, mis ei soosi pikka töötusperioodi, vähendavad vaesust ja on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega.
Ministeerium on saanud uuringu tegemiseks toetust Eesti Teadusagentuuri teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava programmi RITA Tegevuse 2 raames. Toetus katab poole uuringu kulust, teise poole katab sotsiaalministeerium enda eelarvest.
Uuring valmib järgmise aasta märtsis ning ministeerium teeb tulemustele tuginedes valitsusele ettepanekud, kuidas töötushüvitiste süsteemi muuta.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)