/nginx/o/2011/05/23/594672t1h123b.jpg)
Kõrged Soome ametnikud ütlesid Financial Timesile, et uus valitsuskoalitsioon toetab küll laias laastus euroala stabiliseerimise katseid, kuid seob Kreeka edasise abistamise karmide tingimustega.
Alates aprillikuistest valimistest, mil euroskeptiliste Põlissoomlaste võimas tõus paljastas rahva raevu maksumaksjate raha kulutamise peale Kreeka, Iirimaa, ja Portugali väljaupitamiseks, keeb Soome poliitika kui nõiakatel.
Põlissoomlased jäid oma karmile liinile truuks ja seetõttu ka koalitsiooni ukse taha, kuid uus valitsus ei saa valijate euroskeptitsismi täielikult eirata.
Soome on üks kuuest kolmekordse A reitinguga eurotsooni liikmest, mille garantiid ELi päästefond hädasti vajab, et rahvusvahelistelt turgudelt odavalt raha laenata.
Ühtlasi on Soome näol tegemist ainsa ELi liikmesriigiga, kus abipakettides osalemiseks on vajalik parlamendi heakskiit – mis sisuliselt annab Soome seadusandjatele vetoõiguse.
Uue valitsuse põhitegijad, Koonderakond ja sotsdemokraadid leppisid juga maikuus kokku peamistes tingimustes, millest lähtuvalt Soome abipakettides osalema nõustub. Kirja sai muuhulgas nõue, et iga abi vajav riik peab andma ka omapoolse tagatise, vähendamaks Soome maksumaksjate riski.
Uue koalitsiooni ametnike sõnutsi lähtub valitsus oma eurotsooni-poliitikas antud kokkuleppest.
«Sellest tuleb Euroopa-meelne valitsus, kuid me kavatseme rõhuda väga jõuliselt oma tingimustele,» ütles üks neist.
Åbo Akademi politoloog Kimmo Grönlund ütles, et Soome loodab karmi liini hoidmisel Saksamaa toetusele.
Soomet, Saksamaad ja Hollandit peetakse euroala vastutustundliku rahapoliitika lipulaevadeks.
Sakslaste eilne kompromiss prantslastega Kreeka küsimuses – asudes toetama eraviisiliste laenuandjate vabatahtlikku maksetähtaegade pikendust – asetas Põhja-Euroopa solidaarsuse aga küsimärgi alla.
Copyright The Financial Times Limited 2011.