Sunddividendi seaduse taga nähakse kingitust Kovalenkodele

Anastassia Kovalenko. Foto: Liis Treimann

Poliitilised konkurendid ja ettevõtjad näevad sotside algatatud sunddividendide eelnõus peamiselt kingitust perekond Kovalenkole, kes on aastaid võidelnud tööstuskontserni BLRT Grupi väikeaktsionäride õiguste eest. Kovalenkod eitavad süüdistusi.  

22 riigikogu liiget tulid hiljuti välja eelnõuga, mille väljapaistvam eesmärk on anda väikeaktsionäridele õigus nõuda ettevõttelt sunniviisiliselt dividendide maksmist. Seda saaks edaspidi maha hääletada vaid vaid siis, kui kolm neljandikku osanikest on selle vastu. Sisuliselt tähendaks see seda, et näiteks 26 protsendilise osaluse omanik võib nõuda omanikutulu olukorras, kus enamus soovib kasumi investeerida hoopis ettevõtte laiendamisse, seadmete soetamiseks või puhvrite loomiseks.

Eelnõu algataja, sotsiaaldemokraat Liisa Oviir põhjendas ettepanekut sellega, et Eestis on mitmeid olukordi, kus enamusosanike õigus pole mitte ainult ülekaalus, vaid ka väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud.

Näiteks on aktsionärid keeldunud dividendide maksmisest olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas. Kuivõrd väikeosanike ja -aktsionäride eesmärk on oma investeeringult tulu teenida, ei ole see õiglane ja heade kommetega kooskõlas, leidis Oviir. See aga nõrgestab tema sõnul meie investeerimiskliimat ja väliskapitali kaasamist.

Samas pea kõik Postimehega vestelnud poliitikud ja ettevõtjad nägid seaduse taga peaasjalikud perekond Kovalenko ja tema mõttekaaslaste kõrvu, kes on aastaid nõudnud väikeaktsionäridele dividendide maksmist Eesti ühes suurimas tööstusettevõttes BLRT Grupp.  

Kiire meeldetuletuse korras olgu öeldud, et BLRT omaniketüli ühel poolel on BLT Holdingu alla koondunud väikeaktsionärid Mihhal Gnidin, Valeri Kovalenko ja Vladimir Toropov, kellele kuulub umbes 40 protsenti BLRT aktsiatest, ning teisel poolel seisab tööstusettevõte suuromanik Fjodor Berman ja tema sugulased. Mõlemad leerid on esitanud üksteise vastu läbi aastate suures mahus kaebusi. Seni BLRT dividende maksma ei ole pidanud.

«Müügu maha või hakaku suuromanikuks»

Riigikogu õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Valdo Randpere nimetas eelnõu aga surnud kassiks, mida on sotsiaaldemokraadid juba pikemat aega üritanud komisjoni uksest sisse tarida. Tema sõnul on see selgelt Valeri Kovalenko tütre, samuti sotside ridadesse kuuluva Anastassia Kovalenko ja Eesti Väikeaktsionäride Liidu lobitöö tulemus.

«See nali algas siis, kui Anastassia Kovalenko hakkas ilmuma Rainer Vakraga ühtede piltide peale Facebookis. Seejärel astus Kovalenko juba erakonda ja siis taheti järsku kangesti tulla väikeaktsionäride teemat õiguskomisjoni arutama,» meenutab Randpere. «Kogu see eelnõu on täielikult Kovalenkode ja BLRT surve, kes on leidnud sotside hulgas inimese, Liisa Oviiri, kes seda tagant tõukab,» lisas poliitik.

Randpere, kes seisab sunddividendide ideele maailmavaateliselt raevukalt vastu, märkis, et Eesti äriseadus toimib ja see ei vaja pea peale keeramist. «Väikeaktsionäril, kui talle ettevõttes ei meeldi, on alati võimalus oma aktsiad kas maha müüa või hakata suuraktsionäriks ja otsustada ise,» soovitas mees. 

Randpere leidis, et seaduse teine küüniline eesmärk on koguda tänu dividendidele riigile rohkem tulumaksu. «Sama võiks juba ettevõtetele öelda, et natsionaliseerime igal aastal teie kasumi. Vabas majanduses on see väga jabur mõtteviis,» lõpetas ta.

Ettevõtted ei suuda enam konkureerida

Randperele sekundeeris tema erakonnakaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, kes leidis samuti, et sunddividendide eelnõu on ühe perekonna ja ettevõtte initsiatiiv. Tema sõnul võib seadusemuudatus küll kitsast gruppi väikeaktsionäre aidata, on selle laiem kahjulik mõju Eesti majandusele tohutu.

Sõerd põhjendas, et Eesti ettevõtted on maailma ja Euroopa mõistes väga noored ja neil puudub piisav kapital, et sundida neid igal aastal kohustuslikus korras dividendi jaotama. Ta tõi näiteks olukorra, kus majandusolukord halveneb ja ettevõttel on vaja kas investeerida või puhvreid koguda, et konkurentsis püsida, aga nad ei saa seda teha, kuna 26 protsenti ettevõtte omanikest nõuab dividendi. «See hävitaks meie firmade konkurentsivõime. Neilt võetakse ära võimalus muutunud oludele kiiresti reageerida,» lisas riigikogulane.

Sõerd on kindel, et eelnõust seadust ei saa. «Enne saab Indrek Saar EKRE uueks esimeheks, kui see eelnõu seaduseks,» tõi ta võrdluse. 

Eelnõu ei kritiseeri ainult reformierakondlased. Skeptiline oli ka riigikogu õiguskomisjoni kuuluv keskerakondlane Toomas Vitsut, kelle sõnul tuleb olla väga ettevaatlik, kui riik hakkab väikeaktsionäridele suuromanike arvelt kingitusi tegema. «Samuti võib see Eestist suurinvesteeringuid eemale peletada,» märkis ta. 

Kovalenko: ei ole nii, et väikeaktsionärid ainult nõuavad

Anastassia Kovalenko pareeris süüdistusi, öeldes, et ta pole kordagi seda teemat riigikogu komisjonides lobistamas käinud. «Ma pole seda konkreetsed eelnõu tegelikult isegi näinud,» lisas ta.

Siiski oli tal hea meel, et riigikogu on teema tõsisemalt ette võtnud. Ta tõi näiteks teised Euroopa riigid nagu Rootsi, Saksamaa ja Soome, kus väikeaktsionäride õigused on paremini kaitstud ja laitis Eestit, kus see pole kunagi tõsiselt seadusandja laual olnud, kuna «suuraktsionärid teevad selle vastu kõva lobi».

Kovalenko viitas «majandusteaduslikele analüüsidele», kus on välja toodud, et inimesed investeerivad rohkem ja on valmis aktsiate eest kõrgemat hinda maksma, kui väikeinvestorite õigused on seadusega tagatud. «Täna on Eestis seis selline, et kui sul on alla 51 protsendi osakutest või aktsiatest, siis sul õigused sisuliselt puuduvad. Sind aitavad sel juhul vaid suuromaniku head kombed ja südametunnistus,» märkis naine.   

Sotsiaaldemokraat leidis, et sunddividendide ettepanekut peab hoolega kaaluma ja see ei pruugi parim lahendus olla. Oma magistritöös nägi ta ühe võimalusena hoopis seda, et suuromanik peab väiksema aktsionäri välja ostma, kui viimase õigusi on pikalt kuritarvitatud. See on ühe punktina välja toodud ka sotside algatatud eelnõus. 

Reformierakondlaste kriitikale vastas naine sellega, et alati on inimesi, kes on millegi vastu. Tema sõnul ei ole lahendused must-valged, kus väikeaktsionärid aina nõuavad ja käsivad. «Igal pool on mingid eeldused. Väikeaktsionäridel tuleb ikkagi põhjalikult tõestada, et nende õigusi on rikutud ja et korduvad katsed lahendusi leida pole suuraktsionäri vastuseisu tõttu õnnestunud,» märkis ta.

Sunddividendide eelnõule kirjutasid alla sotsiaaldemokraadid Liisa Oviir, Enn Meri, Heljo Pikhof, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Barbi Pilvre, Inara Luigas, Tanel Talve ja Marianne Mikko, keskerakondlased Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul, vabaerakondlased Külliki Kübarsepp, Andres herkel, Krista Aru, Monika Haukanõmm ning Artur Talvik, samuti EKRE ridadesse kuuluvad Jaak Madison, Uno Kaskpeit ja Henn Põlluaas.

Toomas Tamsar: see oleks värvikas kirss mõru tordi peal

Eesti ettevõtteid ühendava Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar oli eelnõu suhtes väga kriitiline, leides, et see pöörab pahupidi Eesti äriõiguse ja sellel põhinevad äritavad.

«See eelnõu on kahtlemata BLRT väikeaktsionäride nägu ning Kovalenko ja sotside seos on avalikult teada. Viis, kuidas see eelnõu sündinud ja seda menetletud on, ei lähtu mitte parema ettevõtluskeskkonna soovist. Tegemist on selgelt ühe väikese seltskonna lobipingutusega,» leidis Tamsar.

Tamsari sõnul on sunniviisiline dividendi maksmine ja välja ostmine meie äritavades võõrad nähtused. «Eeldused ja selgitused, mida esitatakse selliste muutuste sisseviimiseks, pole kuidagi põhjendatud. Täiesti on analüüsimata, millised on muudatuste kaasnevad mõjud,» märkis ta.

Kõige suurem probleem on aga Tamsari sõnul selles, et taas tahetakse muuta Eesti ettevõtluskeskkonda n-ö puusalt tulistades. Ta leidis, et juba praegu on majandus- ja eriti maksukeskkonna kõige suurem murekoht selle vähene usaldusväärsus. «Reeglid muutuvad liiga tihti, kiiresti ja läbimõtlemata. See viimane oleks nüüd värvikas kirss selle mõru tordi peal.» 

Tamsar möönis, et kindlasti esineb olukordi, kus väikeinvestorid ei ole piisavalt kaitstud, aga selle tarvis tasuks kasutada aktsionäride ja osanikevahelisi lepinguid, kus otsustatakse kasumi jaotamise, ühingu juhtimise ja müüga seotud asjaolud.