Keskmine brutopalk küll kasvab, kuid reaalpalk hakkab positiivseid kasvumbreid meie hinnangul näitama alles selle aasta teisel poolel ja seda ka mitte kõikides sektorites, ütles Swedbanki analüütik Annika Paabut täna.
Paabut: palgakasv saab sektorite lõikes olema ebaühtlane
«Kasvanud kvalifitseeritud tööjõu puudus aga võib meid viia taas kord samasse olukorda, mida nägime mõned-head aastad tagasi, mil palgad kasvasid väga kiiresti,» kirjutas Paabut.
Tema sõnul tundub see küll näiliselt hea, kuid selles on omad ohud. «Nimelt kui palgakasv ei tulene tööviljakuse kasvust, siis survestavad kasvanud tööjõukulud tarbijahindu (palga- ja hinnakasvuspiraal),» selgitas analüütik, lisades, et hindade kasv on hetkel aga juba niigi kiirem kui enamikus teistes riikides.
«Kiire hinnatõusu jätkumine koos kasvavate tööjõukuludega seab ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Kiire hinnakasv mõjutab aga majapidamiste ostujõudu ning seeläbi võib sisetarbimise taastumine olla kesisem,» märkis Paabut.
«Avaliku sektori palgad näitavad ilmselt sarnaselt erasektoriga tagasihoidlikku kasvu, kuid nagu on öelnud härra rahandusminister, jääb palgafond sel aastal muutumatuks. See aga ei tähenda, et kõik palgad n-ö külmutatakse.»
Swedbank ootab reaalpalkade kiiremat kasvu eksportivas sektoris ning teenuste sektoris. Viimast mõjutab üha enam taastuv sisenõudlus.