/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/06/16/631892t1hcf96.jpg)
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles neljapäeval riigikogus esinedes, et keskpankurite meelest peaks Euroopa kriisimehhanism olema tugevam ja välistama poliitikute suva selle rakendamisel.
Lipstok peab Euroopa kriisimehhanismi nõrgaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipstok ütles oma igakevadises ettekandes riigikogule, et Euroopa riigid peavad kriisideks paremini valmistuma.
«See tähendab suuremat ennetustööd ja järelevalvet ning tõhusaid kriisi lahendamise meetmeid,» ütles Lipstok. «Selle kõigega praegu tegeletakse.»
Tema sõnul näeb uus valmiv Euroopa raamistik ette suuremate sanktsioonide ja survemehhanismide rakendamist riigirahanduse probleemidele ja teistele makromajanduse tasakaalustamatuse ilmingutele.
«Paraku pole uus raamistik nii tugev, kui mina ja mu euroala kolleegid sooviksid, sest poliitikutel on sanktsioonide rakendamise ja mitterakendamise suhtes endiselt liiga suur otsustusõigus,» märkis Lipstok. «Varasemast õppides tuleks uute reeglite rakendamise automaatsust tublisti suurendada.»
Lipstoki sõnul pole majanduskasv kõikides euroala riikides taastunud ühtlaselt. «Osa euroala riikides ohustab taastumist võlakriis,» ütles Eesti keskpanga juht. «Ebakõlad liikmesriikide majanduspoliitikas on saanud avalikkuse silmis põhiliseks ebakindluse allikaks.»
Lipstok märkis, et majanduspoliitika koordineerimise mehhanismid Euroopas pole olnud piisavalt tõhusad.
«Liikmesriigid ei ole kinni pidanud pikaajalistest strateegilistest plaanidest ja eesmärkidest ega ka riigirahanduse reeglitest, olgu need siis riiklikud või euroala või Euroopa Liidu ülesed,» ütles ta.